Pulmaöö. Värske abielunaine võtab oma mehelt maksimumi. Teine, kolmas, neljas...kuues kord... Lõpuks, vastu hommikut, kui naine hetkeks tukastab, otsustab mees kiiresti kemmergus ära käia. Möödub viis minutit, veerand tundi, juba on pool tundi möödunud, aga meest pole kempsust tagasi. Noor naine avab silmad ja läheb meest otsima. Avanud lõpuks kempsu ukse, näeb ta oma kaasat, kes seisab poti ees ja vaatab pükstesse, ise aga räägib tasase rahustava häälega:
"No kuule, roni ometi välja, ära karda. Ma ütlen sulle surmkindlalt, et ta magab veel!"