"Charlotte, kas te teate, millal mu naine tagasi tuleb?" küsis Dieter Baumann, tõstmata pilku paberitelt oma töölaual. Charlotte lülitas hetkeks tolmuimeja välja. "Ta ütles, et ta ei jõua varem koju kui kell kümme. Te teate ju, et täna on tal koorilaul. Kas ma saan teid kuidagi aidata?"

Dieter tõstis vaid hetkeks pilgu paberitelt ja ütles äraoleval ilmel: "Kas me ei avaks pudeli sampanjat?" ja lisas kiiresti: "Lihtsalt selleks, et tähistada päikeselist päeva." Charlotte näis üllatunud olevat. Päikeselise päeva tähistamiseks?

"Jaa, lõppude lõpuks olete te juba terve kuu minu ja mu naise teenistuses!"

"Hästi, see on põhjus pidutsemiseks!" Aeglaselt, erutavalt aeglaselt läks Charlotte, tundes oma seljal Dieteri pilku, baarikapi juurde. Dieter ei mõelnud enam ammugi oma paberitele. Tal hakkas seda palavam, mida rohkem ta koduabilist vaatles. Tegelikult oligi Charlotte imeilus naine, nagu Amori enda loodud. Ta oli klassikaline lõunamaine tüüp. Ta oli pikka kasvu, sale, kuid samas naiseliku figuuriga. Kohevad juuksed raamisid imeilusat nägu. Tema täidlastelt huultelt peegeldus himurus, säravad silmad tihedate ripsmete all heitsid sageli paljulubavaid pilke.

Alles sampanjapudeli avamisega kaasnev pauk äratas Dieteri tema unistustest. Ahvatlevalt puusi hööritades tuli Charlotte peremehe juurde ja ulatas talle kristallpokaali kihiseva sampanjaga. "Siin, härta Baumann, on teie klaas!"

"Dieter!" parandas ta koduabilist ja võttis naeratades klaasi. Sealjuures seisid nad teineteisest ainult mõnekümne sentimeetri kaugusel. Hetkeks kaotas Dieter kõnevõime. Ta sulges silmad ja proovis sügavalt sisse hingata. Äkki ta tundis, kuidas Charlotte tal ümbert kinni võttis. Ta tahtis just midagi öelda, kuid Charlotte jõudis temast ette ja sulges suudlusega ta suu.

Koduabiline suudles nii kirglikult, et Dieter süttis ühe hetkega. Ja süs, kui Charlotte oma pringid rinnad tema vastu surus, tundis Dieter end lausa paradiisis olevat.

Ta suudles Charlottet kõikjale, samal ajal tema pluusi lahti nööpides ja seda õlgadelt maha lükates. Tema veri hakkas möllama, kui ta Charlotte rinnahoidja lahti haakis ja selle põrandale viskas. Ahnelt otsisid tema huuled teed naise suurte rinnanibude juurde, mis õrnade, kuid nõudlike hellituste tagajärjel kõvastusid ja veelgi rohkem esile võlvusid. Samal ajal mudis ta kätega ilusa kujuga rindu, ise üha rohkem erutudes. Ka Charlotte oli selleks ajaks juba täielikult kire võimuses. Välgukiirusel vabastasid nad teineteist ülejäänud rõivaesemetest ning laskusid siis pehmele Pärsia vaibale, et teineteise kallistamisest ja hellitamisest küllastuda.

"Oo, Charlotte, palun..." Rohkem polnud Dieteril vaja öelda, sest Charlotte võttis tema kivikõvaks paisunud ja suure soonelise riista ja psitis selle oma kuuma ning lirtsuvasse armugrotti. Neil ei kulunud kuigi palju aega, et leida ühine rütm, mille üha kiiremaks ja ägedamaks muutuv tempo viis neid tõelisse nirvaanasse.

Charlotte näksis kergelt mehe õlga, kui too tempot kiirendas, nii et varsti pinguldus naise keha meeletus naudingus ja ta tundis mehe seemet endasse voolavat. Nad nautisd peaaegu ühel ajal saadud orgasmi. Õnnelikena lamasid nad veel tükk aega teineteise embuses.

***

"Charlotte! Charlotte!"

Eike Baumann istus tol hommikul rahulolevana vannis, samal ajal kui tema mees oli juba teel oma büroosse. Lõpuks ilmus Charlotte vannituppa. Eikele näis, et koduabilise silmades vilkus salapärane tuluke, kui ta vannituppa sisenes ja nägi oma perenaist täiesti alasti, kuigi osaliselt vannivahuga kaetuna.

"Jutusta mulle, Charlotte, mis eile juhtus? Ma näen, et sa varjad midagi."

"Ma mõtlesin kogu aeg, et peremehel pole minu vastu mingeid tundeid, kuid ma eksisin. Väike sampanjajoomine lõppes kirgliku vahekorraga," tunnistas Charlotte avameelselt. Eike oli kuulduga rahul.

"Tead, Charlotte, ka mina kartsin, et mu plaanist ei saa asja, sest kauem poleks me enam saanud salaja kohtuda. Kuid nüüd olen ma kindel, et tema tähelepanu ei kuulu ainult mulle - selleks on tal nii mõnigi patt hingel."

Charlotte kuulas naeratades, võttis siis vanniserval istet, pistis käe vahusesse vette ja hakkas sõrmedega perenaise kliitorit otsima.

"Kallis..." küsis Eike ootamatult, kahtlusevarjund hääles. "Ega ta ei ole ometi parem kui mina?"

Charlotte jäi talle vastuse võlgu, selle asmel ta lihtsalt libistas ennast vanni.

"Ka tead, Eike, et sellele küsimusele vastata, on mul vaja võrdlusmaterjali. Kõige parem kohe praegu!" Seda öeldes lükkas ta Eike jalad laiali ja libistas sõrmedega õrnalt üle perenaise märja lustukeskuse, et siis näpud sisse lükata. Eike oigas valjusti, kui Charlotte osavad sõrmed järjest kiiremini ja üha sügavamale tungisid, samal ajal kui teine käsi kliitorit masseeris.

Juba hakkas vann Eike rütmiliste puusaliigutuste tõttu üle ajama, kuid Charlotte pingutas kõigest väest, et perenaist orgasmini viia. Eike hakaks valjusti oigama, kui orgasm teda raputas ja Charlotte oma sõrmed viimast korda sügavale tuppe surus. Õrnalt jätkas ta Eike väriseva keha silitamist. Kui nad hiljem päikeselisel terassil istusid, ütles Charlotte naeratades Eikele: "Muide, ma olen vastuse võlgu - mitte iialgi ei suuda ükski mees olla kirglikum ja parem kui sina!"