Kolm jahimeest on uduse ilmaga metsas. Nad hargnevad ja hakkavad tihedas udus edasi liikuma, orienteerudes üksnes oksteragina järgi. Esimene mees tulistab. "Kes püssi ette jäi?" hüüavad teised. "Ma ei näe siin udu sees hästi, aga karvade järgi otsustades hunt!" vastab mees. Veidi hiljem paugub järgmise mehe püss. "Kelle maha lasid?" küsivad teised. "Ei näe siin udu sees hästi, aga sulgede järgi otsustades metsis!" vastab teine mees. Natuke hiljem tulistab ka kolmas mees. "Noh, kelle kätte said?" uurivad teised. "Ei näe siin udu sees hästi, aga paberite järgi otsustades metsavaht!" vastab kolmas mees.

***

Jahimees kõnnib metsas. Käib ja käib, kuni järsku näeb, et taevas lööb korraks imelikult heledaks. Jahimees kehitab selle peale õlgu ja astub edasi. Äkitselt roomab ühest põõsast talle tee peale ette mingi roheline olevus. Olevus kergitab end ja häälitseb: "Hrrhniuu." Mees jääb talle rumala näoga otsa vaatama. Olevus häälitseb seepeale juba pahasemalt: "Hrrrhniuuu!". Jahimees kehitab õlgu ja küsib: "Vabandage, aga kas arusaadavamalt ei saaks?" Olevus ütleb selle peale juba hoopis vihaselt: "HRRRHNIUUU!!!" Mees laiutab käsi ja ütleb: "No kohe mitte midagi ei taipa..." Selle peale röögatab olevus maruvihaselt: "No põrgut, mees, kas sa siis ikka veel aru ei saa, et ma olen tulnukas!!??"

***

"Te olete väga närviline," räägib arst patsiendile. "On teil endal aimu, mis võiks olla selle põhjuseks?" "See tuleb jalutuskäikudest metsas." "Võimatu, see on ometi tervislik ja rahustav." "Tavaliselt küll, aga minul puudub jahiluba."

***

Jahimees kõnnib metsas, märkab mingit puuõõnsust ja ütleb: "Tsuhh, tsuhh." Vastu kostab samuti: "Tsuhh, tsuhh." Jahimees paneb püssi palge ja tulistab. Midagi ei kosta. Mees pistab käe puuõõnsusesse, tõmbab välja jänese ja pistab kotti. Ta läheb edasi ja näeb mingit pisikest avaust. Mees hüüab: "Tsuhh, tsuhh." Vastu kostab samuti: "Tsuhh, tsuhh." Mees tulistab urgu. Midagi ei ole kuulda. Pistab käe õõnsusesse ja võtab välja rebase. Jahimees kõnnib edasi ja näeb ühte õige suurt koobast. Läheb sisse ja karjub: "Tsuhh, tsuhh." Vastu kostab: "Tsuhh, tsuhh." Mees võtab püssi ja laseb. Vastu kostab jälle: "Tsuhh, tsuhh, " aga seekord valjemalt. Siis paneb mees püssi jälle palge ja ... järgmisest lehest võis lugeda, et üks jahimees jäi rongi alla.

***

Jahimees ööbib metsas ja öösel poeb talle nastik püksi sooja. Hommikul läheb jahimees pissile ja sikutab pika kohmitsemise peale nastiku püksiaugust välja. Ootab mõnda aega ja küsib siis: "Kas hakkame pissile ka - või susiseme edasi?"

***

Kurttumm jahimees eksib taigasse ära. Seisab väikesel lagendikul ja näitab tummade keeles, et on ära eksinud. Tema juurde tuleb teine jahimees, kes on samuti tumm ja ütleb talle tummade keeles: "Mis sa siin röögid, nii et taiga kajab! Hirmutad kõik loomad ära!"

***

Jahimees leiab metsas oja ja läheb selle äärde janu kustutama. Vee kohale kummardades kuuleb ta äkki ühe ülesvoolu asuva põõsa tagant kahtlast sorinat. "Ega seal keegi ei pissi?" hüüab ta. "E - e - e - ei," kuuleb ta kellegi häält ja sorin lakkab.

***

Lord Williams läheb jahile, kuid tuleb juba natukese aja pärast koju tagasi. "Mis juhtus, sir?" küsib ülemteener. "Kas padrunid lõppesid?" "Ei, padruneid jätkub, aga koerad said otsa."

***

Kaks jahimeest on soos jahil. Üks vajub sisse ja hakkab appi karjuma. Teine ei tee väljagi. Esimene vajub ja karjub, teine aga ei tee kuulmagi. Enne uppumist jõuab esimene jahimees veel hüüda: "Tule appi, mis sa passid seal!". Tükk aega hiljem, kui ka viimased mullikesed on kadunud, ütleb teine jahimees vaikselt: "Mis passin, mis passin, ma ei kavatsenudki sind aidata...."

***

Mees tuleb jahilt purjuspäi koju ja ütleb naisele: "Kõik, Masha, sellel kuul pole sul tarvis enam liha osta." "Tohoh, kas lasid põdra maha või?" "Ei, jõin hoopis kogu palga maha..."

***

Jack läheb esimest korda jahile ja küsib: "Kas ma pean alati kohe tulistama või tohin ma vange ka võtta?"

***

"Püssi eest tuleb teil maksta kümme krooni päevas," öeldakse mehele laenutuspunktis. "Palun! Kuhu te soovitate mul jahile minna?" "Meie maakonnas on palju metsi, aga ma ei soovita teil jahile minna, sest neis metsades pole enam ammu ühtki jahilooma." "Miks te siis mulle selle püssi laenutate?" "Äri on äri."

***

Kaks jahimeest omavahel: "Mu naine lõhkus püssi ära." "Pole viga, ostad uue." "Nojah, aga mu pea valutab ikka hirmsasti..."

***

"Jahile, jahile!" osatab naine. "Ma saaksin vist küll südamerabanduse, kui sa mõnel pühapäeval koju jääksid." "Milleks niisugune provokatsioon?" küsib mees.

***

"Miks sa enam jahil ei käi?" "Tervisele hakkas." "Mõistan, sood ja rabad..." "Oh ei, ma mõtlen kärakapanekut!"

***

"Mary, miks sa lasid sel jahimehel end suudelda?" "Püssimehele ei tohi ju vastu hakata..."

***

Jahimees tuleb trammi, istub ja paneb oma püssi põlvedele nii, et toru sihib naabrit. "Ettevaatust!" hüüab see. "Teie püss võib ju lahti minna!" "Noh, ja siis?" küsib jahimees. "Eks ma laen ta uuesti ära."

***

Kaks jahimeest lepivad metsas kokku, et kui üks ära eksib, laseb ta kolm lasku õhku. Üks meestest eksibki ära ja laseb kolm lasku õhku. Läheb tund aega mööda, ei midagi. Mees laseb uuesti kolm lasku õhku ja mõtleb: "Kui sõber mind varsti üles ei leia, on asi halvasti. Nooled hakkavad ka otsa saama..."

***

Abielupaar on Aafrikas küttimas. Äkki võtab naine mehelt püssi ja hakkab ninasarvikut sihtima. "Tulista! Tulista ometi!" karjub mees. "Hea küll," vastab naine, "aga sa pead lubama, et ei hakka naerma, kui ma mööda lasen."

***

"Ükskord kõrbes küttides tuli mulle väsimus kallale ja ma heitsin põõsa varju puhkama," jutustab jahimees seltskonnas. "Silm vajus kinni ja ärkasin sellest, et tundsin rinnal mingit raskust. Kui silmad avasin, nägin enda peale roninud lõgismadu, kes tasakesi oma sabaotsa väristas." "Ja mida te ette võtsite?" küsib üks kuulajaist põnevusega. "Mul ei jäänud midagi muud üle, kui uuesti tukkuma jääda, sest kui ma oleksin mingi liigutuse teinud, oleks madu mind otsekohe salvanud."

***

Vana jahimees ja jahikülaline peavad mägedes jahti. Korraga külaline komistab ja oleks äärepealt kuristikku kukkunud. "Hea veel, et ma jalaluud ei murdnud," ütleb ta jahimehele. "Ma ei kujuta ette, kuidas te mind siis siit alla oleksite tassinud." "Tühiasi," vastab vana jahimees. "Kord tassisin ma siit alla isegi mahalastasud metssea, kes kaalus terve tsentneri. Tõsi küll, ma olin sunnitud ta enne kolmeks tegema..."

***

"Mul on veel ainult kuus padrunit," kaebab külaline jahil ülemjäägrile. "Noh, siis on ju kõik korras," vastab see. "Saate veel oma pool tosinat korda mööda lasta."

***

Ülemjääger pöördub metsavahi poole: "Metsavaht, kas teil kell on kaasas? Minu oma on seisma jäänud." "Kahjuks ei ole mul kella." "Noh, pole viga. Täpselt kell 12 kõlab metsa taga asuva vabriku vile. Pool tundi enne seda puhuge sarve ja kutsuge jahiseltskond kokku."

***

Mees läheb hambaarsti juurde ja palub endal kuus hammast välja tõmmata. Kui see töö on tehtud, tõuseb patsient toolilt, endal otsaesine higist leemendamas. "Kas ma tegin teile haiget?" muretseb arst. "Oh ei. Ma olen elus üldse vaid kaks korda valu kannatanud. Korra jahil tundsin, et pean põõsa taha kükitama. Aga keegi oli sinna rebaserauad pannud. Ja need ei haaranud muud kui ... te mõistate..." "Ja millal oli teine kord?" küsib arst. "Kohe pärast esimest. Ma kargasin siis vähemalt meetri kõrgusele, kuid rebaserauad olid maas kinni vaid poolemeetrise ketijupiga."

***

Jahimees kirjutatakse haiglast välja. Tänutäheks hea hoolitsuse eest lubab ta saata haiglapersonalile oma esimese saagi. Mees peabki sõna. Juba järgmisel laupäeval tuuakse haiglasse kaks läbilastud kintsudega metsavahti.

***

Jahimehe naine mehele: "Kas lasid ka täna midagi?" "Jaa." "Panid kööki?" "Ei, viisin Juhani haiglasse."

***

Vana jahimees räägib kuulajaile sellest, kui kaval on rebane: "Minu meelest pole maailmas kavalamat elukat olemaski. Mõni aeg tagasi läksin ma mööda rebasejälgi ja kui ma ta lõpuks ma lasksin, tuli välja, et see oli koer."

***

Kaks jahimeest räägivad oma koertest: "Minu jahikoeral on nii hea nina, et ta tunneb mu lõhna juba poole kilomeetri kauguselt." "Hm, teil oleks küll viimane aeg end pesta."

***

Pärast patsiendi põhjalikku uurimist teatab arst, et allergias on süüdi koera karvad ja soovitab loomast loobuda. Järgmisel päeval räägib haige sõbrale arsti soovitusest. "Ja mis sa nüüd siis koeraga peale hakkad?" küsib sõber. "Müüd maha?" "Mitte mingil juhul! Ma lähen lihtsalt teise arsti juurde, kes paneb mõne muu diagnoosi. Tänapäeval on kergem leida uut arsti kui head jahikoera."

***

Ajalehe toimetusse tuleb mees ja räägib: "Ma avaldasin tele lehes kuulutuse, et mul läks kaduma jahikoer ja lubasin leidjale autasuks tuhat dollarit. On teil selle kohta midagi uut teada?" "Vabandage, kuid ma ei oska teile midagi öelda," vangutab peatoimetaja pead, "kõik reporterid ja toimetajad läksid teie koera otsima."

***

Jahimehed omavahel: "Minu jahikoer on kadunud!" "Miks sa kuulutust lehte ei pane?" "Narr, minu koer ei oska ju lugeda!"

***

"Ma kuulsin, et sa oled endale jahikoera muretsenud?" "Oo, see on suurepärane koer! Ilma temata ma lihtsalt ei saaks jahile minna." "Aga miks sa teda kunagi metsa kaasa ei võta?" "Mis see mets siia puutub? Kui ma jahile lähen, jääb koer koju, kuulab naise loba, vaatab koos temaga televiisorit, klopib vaipu ja käib poes."

***

Üks sõber teisele: "Mul oli kord jahikoer, kes maksis 5 miljonit dollarit!" "Aga kas sa käid siis jahil?" imestab sõber. "Ah ei... Ma armastan lihtsalt natuke liialdada."

***

Dzhunglis kohtuvad kaks jahimeest. "Kas kütite juba ammu elevante?" küsib üks. "Ei," vastab teine, "ma tulin Aafrikasse putukaid püüdma, aga kaotasin prillid ära."

***

Jack tuleb Aafrikast ja kiitleb: "Viimasel jahil lõikasin ma lõvil taskunoaga saba ära." "Miks sa siis ka pead ära ei lõiganud?" "Aga sellepärast, et keegi oli selle juba eelmisel päeval ära lõiganud."

***

Jahimees räägib oma seiklustest Aafrikas: "Kütin parajasti Saharas. Äkki näen - lõvi! Ja veel milline: neli meetrit pikk, kaks ja pool meetrit lai ning..." "Ära nii rumalalt liialda," sosistab sõber, "keegi niikuinii ei usu..." "...ning 30 sentimeetrit kõrge!"

***

Vana jahimees räägib oma viimasest Aafrika retkest: "Kui vihane lõvi mind ründas, siis istusin ma rahulikult paigal ega teinud tast väljagi." "Ja lõvi ei puutunudki teid?!" ahhetavad kuulajad. "Ei," vastab jahimees ja lisab: "Noh, võibolla aitas kaasa ka see, et ma istusin puu otsas."

***

Kaks jahimeest avastavad värsked lõvijäljed. "Mine ja vaata kuhu ta läks," ütleb üks. "Aga sina?" küsib teine. "Mina lähen vastassuunas ja vaatan, kust ta tuli."

***

Vana jahimees räägib seltskonnas: "Tiigreid on erakordselt lihtne küttida. Nende silmad hiilgavad nagu kaks tõrvikut ja seepärast on neid viiekümne sammu peale näha. Tuleb ainult silmade vahele lasta ja ongi kõik." Mõne aja pärast tuleb jahimees tiigrijahilt saagita tagasi. "Kus siis teie lastud tiigrid on?" küsitakse talt. "Te ei suuda endale ette kujutada, kui kavalaks need loomad on muutunud," kaebab jahimees. "Nüüd käivad nad kahekaupa ja kummalgi on üks silm kinni. Sihid silmade vahele, ja nad jooksevad laiali."

***

Kaks jahimeest on karujahil. Metsas satub üks äkki karuga silmitsi ja otsustab pääsemiseks üle jõe ujuda. Ent keset jõge märkab mees vastaskaldal ootamas veel suuremat karu. Teine jahimees, kes seda kõike puu otsast jälgib, kuuleb äkki, kuidas esimene valjusti naerma puhkeb. "Mis sa naerad, hull!" imestab teine. "Kas sa pole siis kuulnud, et naer pikendab eluiga?!"

***

Jahimees läheb karujahile. Ta kirjutab suurele plakatile: 10x10=107. Seob selle siis karukoopa juures puu külge ja äratab karu üles. Karu ronib koopast välja, näeb plakatit ja hakkab selle üle pead murdma. Murrab ja murrab, kuni murrabki lõpuks pea maha. Jahimehel jälle üks karunahk juures.

***

Jahimees läheb jahile, kaasas üheraudne kuulipüss. Ta jõuab karu koopani ja laseb oma kuuli karu koopasse. Karu tuleb välja ja ütleb jahimehele: "Karistuseks püüad mu kasukast ühe kirbu kinni ja sööd sinsamas ära!" Mees püüabki ühe kirbu ja sööb selle vastikusest võdisedes ära. Ta vannub karule hirmsat kättemaksu, võtab järgmisel päeval kaasa kaheraudse kuulipüssi ja tulistab karukoopasse kaks kuuli. Karu tuleb aga taas vigastamatult välja ja teatab: "Selle eest püüad kinni kaks kirpu ja sööd ära!" Kolmandal päeval võtab mees kaasa automaadi ja tulistab koopasse terve pidemetäie. Karu tuleb välja ja ütleb: "Ah, sa maiasmokk!"

***

"Kõige rohkem karusid olen ma lasknud Aafrikas," räägib vana jahimees seltskonnas. "Aga Aafrikas pole ju karusid?" imestab üks kuulajaist. "Nüüd muidugi enam ei ole," on jahimees nõus.

***

"Kohtasin just metsas suurt grislikaru," räägib üks jahimees teisele. "Jumal hoidku!" hüüab teine. "Kas põrutasid talle mõlemast rauast?" "Mõlemad rauad olid juba tühjaks lastud. Ma virutasin talle terve püssiga."

***

"Mille järgi eristatakse pruunkaru grislist?" küsitakse vanalt jahimehelt. "Pruunkaru ronib sulle puu otsa järele, aga grisli raputab su puu otsast alla," vastab jahimees.

***

Vana jahimees räägib seltskonnas: "Kõige ohtlikum kiskja on grisli. Selle karu eest pole pääsu. Kui jooksu pistate, siis tema jookseb veel kiiremini. Kui hüppate vette, siis ujub ta teile järele." "Aga kui ennast ära peita?" küsib üks kuulajaist. "See ei aita. Ka tema poeb peitu."

***

Mees läheb sõbrale külla. Tolle toa põrandal on karunahk, klaassilmad peas ja lõuad ähvardavalt pärani. "Mitu kuuli sa tema pihta tulistasid?" uurib külaline. "Kümme," vastab peremees. "Mitu korda pihta said?" "Mitte ühtki." "Millesse ta siis kärvas?" "Lämbus naeru kätte."

***

Tshuktsh ja geoloog lähevad karujahile. Suusatavad päeva, suusatavad teise, suusatavad tüki kolmandadki, kuni jõuavad karu koopa juurde. Tshuktsh võtab kaika ja virutab karule vastu pead. Karu vihastab ja hakkab neid taga ajama. Nad põgenevad päeva, põgenevad teise, lõpuks saab geoloogil süda täis. Ta võtab püssi ja laseb karu maha. "Küll sa oled loll, geoloog!" pahandab tshuktsh. "Ei võinud veel pool päeva oodata. Nüüd tuleb ta meil seljas koju teda seljas tassida!"

***

Põdrajahist kutsutakse osa võtma üks lühinägelik kirjanik. Ohutuse huvides riputab ülemjääger ülejäänud jahilistele selga plakati "Ma ei ole põder". Sellest hoolimata haavab kirjanik ühe jahist osavõtjat. "Kas te siis tõesti plakatit ei näinud?" küsib talt ülemjääger. "Loomulikult nägin," vastab kirjanik, "aga mulle näis, et sinna on kirjutatud: "Ma olen põder"."

***

Jack käib tihti jahil, kuigi kojamees saadab teda alati sõnadega: "Mina teie asemel ei läheks." Kord talitabki mees tema nõuande järele ja ainult teesklen jahileminekut. Vaevalt on ta teisele poole tänavat jõudnud, kui näeb, et magamistoas süttib tuli ja varjud reedavad, et tema naine on võõra mehe kaisus. Suure vihaga lükkab Jack kuuli rauda ja paneb püssi palge, kuid laseb selle siis kohe alla. Kui kojamees küsib, miks ta ei tulista, vastab jahimees: "Lindu tuleb ju tõusult lasta!"

***

Põdrajahil juhtub õnnetus. Konstaabel kuulab asjaosalisi üle. "Kuidas juhtus, et te oma kaaslase pihta lasksite?" küsib ta ühelt kütilt. "Ma pidasin teda põdraks," vastab jahimees. "Ja millal te siis aru saite, et ta põder ei ole?" "Siis, kui ta vastu hakkas tulistama."

***

Kaks kütti, noor ja vana, lähevad taigasse jahile. Vanem tulistab põtra ja ütleb nooremale: "Liha!" Tulistab rebast ja ütleb: "Nahk!" Noorem märkab geoloogi, paneb püssi palge ja tulistab. "Tikud, padrunid, piiritus, sool!" ütleb ta vanemale kütile.

***

Kohtuvad kaks jahimeest: "Kuidas jaht õnnestus?" "Lasin kitse maha." "Metskitse? Siinkandis? Mis te räägite? "Ega kits olnudki nii metsik, aga omanik tegi küll kõva kisa."

***

Lühinägelik ja hajameelne professor on jahil. Ta küsib ülemjäägrilt: "Öelge mulle, kas jahimehed on metsast väljas?" "Jah," vastab jääger. "Kas ikka tõesti kõik?" "Võite selles täiesti kindel olla." "Elus ja terved?" "Muidugi. Mis nendega siis ikka juhtuda võis?" "Noh, jumal tänatud, siis oli see ikka hirv, kelle ma maha lasin!"

***

Üks jahimees teisele: "Jack, miks sa seda jänest ei lasknud?" "Sa vaata vaid, kuidas ta jookseb?!" vastab Jack. "Nagu marutõbine! Mina niisugust küll laskma ei hakka, käigu ta parem kuradile!"

***

Naine küsib oma arstist mehelt pärast ajujahti: "Kas oli ka edukas jaht?" "Või veel!" vastab arst. "Kaks jänest ja neli uut patsienti!"

***

Jahimees paneb kaheraudse palge ja tulistab. Mööda! Tulistab teisest rauast. Mööda! "See jänes on minu jaoks liiga pisike!" ütleb mees see peale väärikalt.

***

Naabrid omavahel: "Miks te selle jänese tapsite, kui te pole jahiseltsi liige?" "Aga miks ta minu aias kapsast sõi, kui ta pole mu perekonna liige?"

***

"Isa, kas sa jäneseid kardad?" küsib Juku. "Ei pojake," vastab isa. "Aga miks sa seda küsid?" "Sest sa võtad metsa minnes alati koera ja püssi kaasa."

***

Kaks meest on parajasti jahil, kui üks neist märkab jänest. "Ruttu, lase ruttu!" "Ei saa," vastab teine kütt, "mul on püss laadimata!" "Mis sest, ega jänes seda tea!"

***

Kaks jahimeest ajavad jänest taga. See putkab tihedasse võssa. Jahimehed tormavad talle järele ja leiavad sealt väikese poisikese. "Kuule, poiss, ega sa siin üht jänest näinud?" küsivad nad. "Kas see on selline väike hall loomake?" uurib poiss. "Just-just!" "Ja pikkade kõrvadega?" "Täpipealt!" "Ja pisikese sabatupsuga?" "Täpselt nii!" "Noh, sellist looma pole ma siin küll näinud," teatab poiss.

***

Jahimees tuleb jahilt koju ja paneb jänese köögilauale. Õnnetuseks on ta hinnasedeli jänese käpa külge unustanud. "Mis!" hüüab naine pahaselt. "Neli dollarit nii viletsa jänese eest! Tulevikus ostan ma ise jäneseid, sina aga võid kartuleid lasta!"

***

Vestlevad kaks jahimeest: "Kujuta ette, ma läksin eile jahile ja unustasin oma püssi koju." "Ja millal sa sellest aru said?" "Siis kui naisele jahilt toodud jänese ulatasin."

***

Jänes näeb jahimeest ja jookseb poegade juurde: "Noh, lapsukesed, toppige oma kõrvad kinni! Kohe laseb ta mööda ja siis algab selline vandumine, et maa must!"

***

Kaks usuteaduse professorit lähevad pardijahile ja võtavad tudengi ka kaasa. Üks professor jääb ühele poole järve, teine teisele poole. Part tõuseb õhku, üks professor paneb püssi palge ja laseb. Part kukub keset järve, professor läheb rahulikult üle vee ja toob ta ära. Lendu tõuseb uus part, teine professor laseb, tabab ja toob pardi samal kombel veest välja. Lõpuks laseb ka tudeng pardi, hakkab sellele järele minema, kuid kukub vette. "Usk on tal juba tugev," ütleb üks professor teisele, "ainult seda ta ei tea, kus kivid on."

***

Kolm sõpra - jurist, arst ja politseinik - lähevad jahile. Neil on kaasas jahikoerad, keda nende peremehed olid vastavalt oma ametile välja treeninud. Esimese pardi laseb arst. Tema koer toob pardi veest välja, puhastab tal siis haava ja teeb sideme. Teise pardi laseb jurist. Tema koer toob pardi veest välja, kitkub sulgedest paljaks ja jagab suled pardipoegade vahel võrdselt ära. Kolmanda pardi laseb politseinik. Tema koer toob pardi veest välja, sööb kõik kolm parti ära, lööb ülejäänud kahele koerale hambad turja ja võtab siis kolm nädalat puhkust.

***

Jahimees läheb turule linnukoera ostma. Turul soovitatakse talle koera, kes läheb linnule kasvõi vett mööda järele. "Vohh, see koer on justkui minu jaoks loodud!" kiidab jahimees ja ostab ta ära. Paari päeva pärast läheb jahimees koos sõbraga linnujahile. Kui nad on mõnda aega põõsas passinud, lendabki üks part neil üle pea ja mehed tulistavad. Koer tormab kohe lindu püüdma, see aga kukub keset järve. Koer läheb talle sinna järele, jookseb mööda vett ja ei tee teist nägugi. Mehe sõber vaatab seda imet üllatunud näoga pealt, aga ei ütle sõnagi. Tagasiteel koju küsib jahimees oma sõbralt: "Kas märkasid mu koera juures midagi iseäralikku?" "Loomulikult märkasin," vastab sõber. "Ta ei oska sul ujuda!"

***

Jahimees uhkustab kaaslaste ees, kui täpne laskur ta on ja näitab lendava pardi poole: "Näete, mis nüüd juhtub!" Kõlab lask, aga part lendab ikka edasi. "Te olete tunnistajaks imele," ütleb jahimees selle peale. "Te näete, kuidas lendab surnud part!"

***

Kaks jahimeest on soos pardijahil. Saagi otsingul kukub üks neist laukasse. Tema kaaslane jookseb lähimasse külla abi järele. Seal öeldakse: "No ega selle asjaga nüüd nii kiire ka ole! Kui sügavale teie sõber vajus?" "Põlvini." "Seda enam pole põhjust kiirustada." "Jaa, aga ta kukkus, pea ees!"

***

Jack on jahil. Nähes, kuidas ta kaaslane pardile pihta saab ja part otse nende jalge ette kukub, ütleb ta: "Laskemoona oleks võinud ju kokku hoida, nii kõrgelt kukkudes oleks part nagunii surma saanud."

***

Salakütt laseb metspardi. Ta nopib parajasti linnult sulgi, kui näeb tulemas metsavahti. Mehike viskab pardi ruttu vette. Metsavaht käratab: "Mida teie siin teete?!" "Kas te siis ei näe - ma valvan tema riideid, sellal kui ta ujub!"

***

Mees läheb pardijahile. Aga et tal pole raasugi õnne, siis ostab ta koduteel turult pardi. Naine nuusutab saaki ja ütleb: "Oli tõesti viimane aeg, et sa selle pardi lasksid."

***

Lord Williamsile tuleb külaline. Suurima soosingu märgiks antakse talle hommikul luba lordi jahipargis faasaneid lasta. Külaline võtab teenri kaasa ja lähebki hommikul parki. Õige pea märkab ta ilusat lindu ja paneb juba püssi palge, kui teener ütleb: "See on Alexander, lordi lemmikfaasan. Lord Williams ei tulista kunagi seda lindu." Varsti näeb külaline uut lindu, kuid teener teatab: "See on Eleanore, leedi lemmikfaasan. Lord Williams ei tulista kunagi seda lindu." Kui külaline kolmandat lindu näeb, ei hakka ta enam sihtimagi, kuid teener soovitab tungivalt: "Võite tulistada! See on Victor. Lord Williams tulistab alati seda lindu."

***

"Kujutad sa endale ette, et ma juhtusin eile peale kahele suurepärasele faasanile," räägib üks jahimees teisele. "Mul pidi peaaegu süda seisma jääma, kui ma neid nägin." "Ja kas sa said nad kätte? küsib teine. "Ei, sest mul jäi veidi raha puudu..."

***

Pärast jahti teeb jahiülem tulemused teatavaks: "Lasti 98 jänest, 73 rabakana, kolm sokku ja üks metssiga. Lisaks lasti maha ka kaks ajajat." "Mis? Kas ajajaid tohtis ka lasta?" hüüab üks jahimees imestunult. "Oleks ma seda varem teadnud! Kolm neist jooksid otse mu püssi eest mööda!"

***

"Täna oli meil palju õnne!" märgib ülemjääger pärast jahi lõppu. "Õnne?" ei saa jahikülaline aru. "Ma lasksin ju ainult ühe põldpüü." "Tõsi küll, aga te ei tabanud seejuures mind ega mu koera!" märgib ülemjääger.

***

Millal valetatakse kõige rohkem? Pärast valimisi ja pärast jahti.

***

Kaks dzhentelmeni istuvad pärast jahti kamina ees, jalad välja sirutatud ja vaikivad. Lõpuks ütleb üks: "Sir, kui ma ei eksi, hakkavad teie sokid põlema." "Sokid?" kehitab teine õlgu. "Te vist tahtsite öelda - saapad?" "Ei, sir, saapad on juba ammu põlenud."