Mööduja küsib kalamehelt: "Kas siin jões kala on?" "Ei tea," vastab kalamees, "ma olen siin alles nädal aega püüdnud."

***

Jõe ääres istuvad kaks meest ja püüavad kala. Metsast tuigerdab välja kolmas mees ja hõikab: "Mehed, täna võtmist ei ole!" "Misasja, kuidas ei ole?" imestavad kalamehed. Mees keerab taas otsa metsa poole ja viskab üle õla: "Võtmine oli eile, mehed!"

***

"Nägin täna öösel imelist und: ma sõitsin ühes paadis Miss Estoniaga," räägib üks mees teisele. "Noh, ja edasi?" küsib teine huvitatult. "Edasi juhtus midagi vapustavat - ma püüdsin kolmekilose forelli!"

***

Kalakaitse inspektor teeb järjekordset reidi mööda Peipsi järve, märkab üht kalastajat, astub ligi ja küsib: "Noh, näkkab ka või?" "Mmõhõhh," vastab see. "Mis asi näkkab?" "Mmm," näitab kalamees jääl lebavatele kaladele. "Kuule, kas sa rääkida ei oskagi?" küsib inspektor. Pisikese pausi järel vastab kalamees: "Oskan küll, aga näe, ma soojendan suus ussikest."

***

"Kas selles järves kala näkkab?" küsib mööduja kalamehelt. "Siin ei saa näkkamisest rääkida!" vastab kalamees. "Nagu ma ussi õnge otsa panen, nii pean ennast puu taha peitma, et kalad mind tükkideks ei kisuks."

***

Kalamees proovib ära kõik söödad alates vihmaussidest ja lõpetades mannapudruga, aga üski kala isegi ei näki sööta. Lõpuks viskab igasuguse lootuse kaotanud mees vette kümnekroonise rahatähe ja käratab: "Kui teile seal vees ükski minu pakutud sööt ei meeldi, siis minge ja ostke ise, mis teile maitseb!"

***

Vana kalamees läheb algajaga kalale ja annab talle ühe oma õnge hoida. Kui pool tunnikest on ära istutud, küsib noorem: "Kuule, mis see asi maksab, mis vee peal hulbib?" "Ah kork või? Kolm krooni," vastab vana. "Tead, siis ma olen sulle kolm krooni võlgu - see kuramus kadus vee alla!"

***

Kohtuvad kaks kalameest, kes on juba kümme aastat koos kalal käinud: "Kuule, Jack, miks sa laupäeval ei tulnud?" "Ei saanud, naise võtsin? "On siis ka väärt naine?" "Ei ole, igavesti inetu ja puruvaene." "Miks sa ta siis üldse võtsid?" "Aga mõtle, mees, tal on ju kõhus ussid!"

***

Laps sünnib kodus. Ämmaemand palub tuua kaalu, et vastsündinut kaaluda. Ta ei usu oma silmi, kui kaal näitab üheksa kilo. "Kelle kaal see on?" küsib ta. "Mu mehe oma," vastab naine. "Ta on kirglik kalamees ja kaalub sellega omapüütud kalu."

***

Inglane, prantslane ja eestlane satuvad pärast laevahukku inimtühjale saarele. Et süüa hankida, hakkavad nad kalastama ja püüavad kinni kuldkala. "Laske mind vette tagasi," palub kuldkala, "täidan selle eest kolm teie soovi." "Vaat viskit ja tagasi Inglismaale!" soovib inglane. "Kaks burgunderit ja tagasi Prantsusmaale!" nõuab prantslane. "Aga kas tervitada ka saab?" küsib eestlane.

***

Pärast laevaõnnetust satuvad inglane, prantslane ja tshuktsh inimtühjale saarele. Et endale toitu hankida, hakkavad nad kalastama ja püüavad kinni kuldkala. "Kui te mind tagasi vette lasete, siis täidan kolm teie soovi," ütleb kala. "Vii mind tagasi vanale heale Inglismaale!" nõuab inglane. "Vii mind otsekohe Prantsusmaale tagasi," palub prantslane. Tshuktsh mõtleb natuke ja ütleb siis kalale: "Üksi on siin igavavõitu... Anna mulle kast viina ja too sõbrad tagasi!"

***

Kohtuvad kaks kalameest. "Kuulsin, et käisid eile naisega kalal. Kuidas näkkas?" küsib üks. "Polnud viga," vastab teine, "aga ussiga on parem."

***

Kalamees õngitseb juba pool päeva jõe ääres ja kogu aeg jälgib tema tegevust keegi huviline. "Miks te ise kala ei püüa?" küsib kalamees viimaks. "Mis te nüüd, mul ei jätku selleks kannatust."

***

"Kuulge, härra," ütleb politseinik õngitsejale rangelt, "siin võib püüda ainult kalastajapiletiga." "Aitäh, et ütlesite," vastab mees. "Mina püüdsin seni kogu aeg ussiga."

***

Kirglik kalamees satub põrgusse. Seal antakse talle suurepärane püügivarustus ja saatja ning juhatatakse jõe äärde. Mees viskab õnge sisse ja kala näkkab. Siis jälle ja jälle ja jälle. Poole tunni pärast tahab mees lõpetada, kuid saatja teeb talle füüsilise hoiatuse ja käsib jätkata. Kolme tunni pärast on mees surmani tüdinud. "See on ju täielik põrgu!" hüüab ta nördinult. "Ja kas teie ootasite siis midagi muud?" küsib saatja vastu.

***

Kohtuvad kaks kalameest: "Kuidas sul eile läks?" "Hästi. Tõmbasin välja kahepuudase purika..." "Andsid sööklasse?" "Ei, lasksin jõkke tagasi. Niikuinii poleks mind keegi uskunud."

***

Naine pahandab kalurist mehega: "Jälle polnud sul midagi võrgus!" "Oli küll," vaidleb mees vastu, "aga me ei hakka ometi tuukrit sööma..."

***

Kaks meest püüavad kala. Ühel kaob kork vee alla, mees haagib ja tõmbab välja imeilusa näkineiu. Näkineiu uudishimulikult üle vaadanud, päästab mees ta konksu otsast lahti ja viskab vette tagasi. Teine kalamees on imestunud: "Aga miks?" "Aga kuidas?" küsib esimene vastu.

***

Jääalusel püügil Peipsi peal jutustavad kalamehed suitsutunni ajal mullusest hooajast. Mustvee vana kalur pajatab: "Kord puurisin jäässe vaid pöidla läbimõõduga augu, aga küll näkkas! Üks latikas oli vähemalt kuuekilone." Noor kalur raputab uskumatult pead: "Aga kuidas sa selle latika nii väikesest august välja tõmbasid?" Vana kalur muigab: "Kõige sandim lugu on see, et ma ei tõmmanudki!"

***

Noor kalur kurdab sõbrale: "Mul oli kõik, mida üks mees võib tahta - uhke mootorpaat, ilus ja rikas kallim, vägev elamine. Ja siis ühel päeval leidis naine mu üles."

***

Mees püüab jõest säga, keda ümbruskonna kalamehed juba aastaid edutult kätte on püüdnud saada. "Noh, kuidas on?" uurib sõber, "viisid näitusele?" "Ei, viisin vanarauda." "Vanarauda?" "Jah, ta oli õngekonkse nii täis, et muuks enam ei kõlvanud..."

***

Õhtul kohtuvad kaks kalameest. "Noh, kuidas näkkas?" küsib üks. "Mitte eriti," vastab teine. "Ma oleksin äärepealt haugi kätte saanud, aga ta läks mul konksu otsast minema." "Mul läks ka minema," ütleb teine, "aga minu oma oli sinu omast suurem!"

***

Kalurid tõmbavad võrguga välja pudeli, mille sees on kiri: "Andke see pudel palun klaastaara vastuvõtupunkti, sest meil importtaarat vastu ei võeta. Raha, mille pudeli eest saate, saatke palun samal viisil, pudelis, mida teie klaastaarapunktis vastu ei võeta."

***

Pastor märkab jõe kaldal õngitsevat kalameest. "Kas sa ei tea, Jack, et pühapäeval ei tohi kala püüda?" "Ma ei püüagi," vastab Jack, "vaid õpetan ussikest ujuma."

***

"Kas see järv on väga reostatud?" küsib mööduja kalamehelt. "Väga," vastab õngitseja. "Püüdsin siit paar päeva tagasi ahvena, mis oli nii elavhõbedat täis, et näitas viis kraadi külma."

***

Kirglik kalamees läheb jääle kala püüdma. Vaevalt on ta jõudnud jäässe augu puurida, kui kostab kellegi hääl: "Jäta kohe järele! Siin pole kalu!" Mees läheb pisut eemale ja hakkab uut auku puurima. Ja jälle kostab hääl: "Jäta järele, mees! Siin pole kalu!" Kui ka kolmandal korral sama lugu kordub, tõstab mees käed taeva poole ja hüüab: "Oled see sina, Jumal?" "Ei, ma olen uisuväljaku valvur!" vastab hääl.

***

Kohtuvad kaks kalameest: "Sa kavatsed kalale minna? Aga täna on ju 13-nes kuupäev!" "Seda küll. Kuid võib olla ei vea täna hoopis kaladel."

***

Mees kohtab sõpra, kes on just kalapüügilt saabunud: "Noh, kuidas läks?" "Normaalselt," vastab sõber. "Mida koju tõid kah?" "Ei midagi, seekord otsustasime naisi mitte võtta..."

***

Mees tuleb koju tohutu kalasaagiga. "Kas sa tahad mind uskuma panna, et sina püüdsid kõik need kalad?" küsib naine. "Alles tund aega tagasi nägi meie naaber sind kalapoes!" "Mis ma teha saan, kui saak nii suur oli, et pidin osa poodi maha müüma?" küsib mees vastu.

***

"Poisikesena ei valetanud ma kunagi," manitseb vana kalur poega. "Aga millal sa siis alustasid?" küsib poiss.

***

Vestlevad kaks kalameest: "Kas su naine ei kipu talvel koos sinuga kalale?" "Enam mitte." "Mis siis juhtus?" "Ma ütlesin talle, et naised võetakse talvel ainult selleks kalale kaasa, et nad oma suus meeste vihmausse soojendaksid!"

***

Mööduja küsib kalamehelt: "Ega te mu naist ole möödumas näinud?" "Nägin küll," vastab õngitseja, "viis minutit tagasi." "Noh, siis pole ta kaugele jõudnud!" "Kindlasti mitte, siin on väga aeglane vool."

***

Keegi mees jälgib kaks tundi õngitsejat ja pöördub siis tema poole: "Jälgin teid juba kaks tundi, kuid te pole midagi püüdnud. Selles järves vist küll kala pole." "Jumala tõsi!" vastab kalamees. "Püüan siin juba kolm aastat, aga pole kalapoegagi kätte saanud."

***

"Ma seisan siin juba tund aega, ja kogu selle aja jooksul pole te kalapoegagi kätte saanud," räägib keegi mees kalastajale. "No öelge nüüd ise, kas võib maailmas olla suuremaid idioote kui õngitsejad?!" "Kindlasti," vastab kalamees, "ja nimelt need, kes õngitsemist tundide kaupa pealt vaatavad!"

***

Mööduja küsib kalamehelt: "On siin ka head kalaveed?" "Tundub küll," vastab kalastaja, "kuna ükski kala ei taha välja tulla."

***

Mööduja jääb vaatama, kuidas õngitseja kala väsitab. "Hei, sõber," hüüab ta, "kui suur teil otsas on?" "Umbes poolekilone, kui kätte saan," vastab kalamees, "ja kümnekilone, kui minema pääseb!"

***

"Miks teil õnge otsas õun on?" küsib mööduja kalamehelt. "Kala püüan," vastab see. "Aga miks teil õuna vaja on?" "Söödaks muidugi." "Kuidas söödaks? Miks te ussiga ei püüa?" "Aga õuna sees ongi ju uss."

***

Kalamees proovib ära kõik söödad ussist pudruni, kuid õngekork jääb liikumatuks. Lõpuks ta vihastub, seob tamiili külge viinapudeli, laseb vette ja pomiseb: "Noh, kui viinaga ka ei näkka, siis ei saa ma enam millestki aru!"

***

Kaks kalameest üürivad paadi ja üks neist püüab kinni suure havi. "Siin näkkab hästi," ütleb ta teisele. Me peaksime selle koha tuleviku tarvis kuidagi ära märkima." Teine joonistab musta pliiatsiga paadi küljele suure X-tähe. "See moodus ei kõlba," arvab esimene mees. "Järgmine kord ei pruugi me sama paati saada."

***

Kaks kalameest omavahel: "Kuule, Jack, kui sa oma viimati püütud kalast räägid, muudad sa iga kord selle pikkust. Miks?" "Noh, ma ei saa ju kala suuremaks teha, kui see inimene, kellele ma sellest räägin, uskuda suudab."

***

Kalamees kiitleb sõprade ees: "Eile püüdsin ma sellise haugi nagu mu käsi!" "Ära valeta!" hüüab üks sõber. "Nii karvaseid hauge pole olemas!"

***

Kaks meest elavad ainsatena üle laevahuku ja triivivad kummipaadis mööda ookeani. Paadis pole ei toidu ega joogivett. Et endal hinge sees hoida, hakkavad nad kala püüdma ja saavad kätte kuldakalakes. "Teate, mehed, mul on sellest kolme soovi värgist juba kõrini," ütleb kuldkalake. "Kui mind vette tagasi lasete, siis täidan teil ainult ühe soovi." "Anna meile nii palju õlut, et me ei suuda seda kogu elu jooksul ära juua!" hüüab üks meestest kähku. Ühe hetkega muudab kuldkalake ookeani õlleks. "Mis sa tegid, lollpea!" põrutab teine mees vihaselt. "Nüüd peame me sinuga paati pissima!"

***

Madrus püüab kuldkala. Kala hakkab paluma: "Lase mind vette tagasi, ma täidan kolm sinu soovi." "Pole vaja," ütleb madrus. "Parem täida kapteni esimene soov, kui ta sillale tuleb." Kapten tuleb hommikul sillale, vaatab ringi ja põrutab: "Küll on alles ilm, löödagu mulle või ankur tagumikku!"

***

Virtanen ja Svensson püüavad kala. Virtanen tõmbab kala kala järel järvest välja, Svenssonil ei hakka aga kalapoegki otsa. "Miks sinul näkkab ja mul mitte?" küsib ta sõbralt. Virtanen kehitab õlgu: "Mul näkkab alati." Mõtles siis veidi ja annab nõu: "Aga õige sööda valik on küll tähtis. Ja siin aitab mind loodus: hommikul, kui tõusen ja hakkan pükse jalga tõmbama, siis vaatan kuhupoole riist vajub, ja tean kohe, milline sööt võtta." Svensson paneb selle kõrva taha ja teeb ka ise proovi. Järgmisel päeval tuleb aga ikka sama jutuga - ei näkka. "Ja see jutt, et kuhupoole riist vajub, ei pea ka paika - ta on hoopis poolpüsti!" Virtanen vahib teda, suu ammuli: "Tule taevas appi - milleks sa siis üldse kalal käid!"

***

"Mida te seal Lapimaal ka teete?" küsib eestlane laplaselt. "Kas igav pole?" "Oh, ei!" vastab laplane. "Suvel püüame kala ja teeme lapsi." "Aga talvel?" "Talvel me kala ei püüa..."

***

Kohtuvad kaks sõpra: "Miks sul käsi kipsis on?" "Ma käisin eile kalal ja püüdsin kohutavalt suure haugi." "Ja kui teda veest välja tõmbasid, siis murdsidki käeluu?" "Seda mitte. Käe väänasin ma siis välja, kui püüdsin sõpradele näidata, kui pikk see haug oli."

***

"Mis sa eile tegid?" küsib üks kalamees teiselt. "Käisin ahvenaid püüdmas." "Palju said?" "Mitte ühtegi." "Aga kui sa ühtegi kätte ei saanud, kust sa siis tead, et püüdsid just ahvenaid?"

***

Jack ja John lähevad kalale, kuid unustavad sööda koju. Mehed kiruvad oma hajameelsust ja avavad viskipudeli. Korraga märkavad nad vesimadu, kes roomab, konn suus. Mehed panevad maole kepi kaelale ja võtavad talt konna ära. Lohutuseks valab Jack talle pisut viskit suhu. Mehed hakkavad kala püüdma, korraga tunneb Jack, et miski puudutab ta säärt. Vaatab - ja mis ta näeb! - vesimadu jälle platsis, uus konn suus.

***

Mehel saavad kala püüdes vihmaussid otsa. Ta võtab paberilehe, kirjutab sellele "Vihmauss" ja heidab jõkke. Ja ennäe - näkkabki. Mees tõmbab õnge välja, konksu otsas on lauatükk ja sellel kiri "Latikas".

***

Mehed lähevad kalale, kuid ei saa esimesel päeval midagi. Teisel päeval lähevad mehed jälle kalale, aga ei saa ikka miskit. Kolmandal päeval kordub taas sama lugu. Neljandal päeval on mehed juba nii targad, et ei lähegi kalale.

***

"Küll see Jack on ikka valevorst!" räägib üks kalamees teisele. "Ütlesin talle täna hommikul, et mul läks kolme meetri pikkune haug konksu otsast minema ja täna õhtul räägib tema mulle, et sai selle kätte! No on valetaja!"

***

Mees püüab kuldkala. See lubab ühe ta soovi täita, kui mees ta uuesti vette laseb. "Tee nii, et Tshetsheenias rahu tuleks," palub mees. Kala laseb mehel gloobuse tuua, vaatab seda tükk aega ja teatab siis: "Ei, see on liiga kaugel. Soovi midagi muud." "No tee siis minu naisest miss Estonia," palub mees. Kala laseb mehel endale oma naise pilti näidata, vaatab seda tükk aega ja ütleb siis: "Kuule, mees, too see gloobus tagasi."

***

Venelane püüab kinni kuldkala. Kala lubab täita kolm venelase soovi, kui see ta lahti laseb. "Tee nii, et kogu see järv oleks puhas viin!" soovib venelane. Ja loksubki venelane oma paadiga viinajärvel, rüüpab ja rüüpab ega oska kuidagi teist soovi välja mõelda. Äkki virutab endale rusikaga otsaette: "Kurat! Järve voolab ju jõgi sisse, see solgib pikapeale viina ära!" Ja soovib kalalt, et see jõe ka viinaks muudaks. Ja muutubki jõgi viinaks. Kolmandat soovi ei oska venelane enam kuidagi välja mõelda ja lööb lõpuks käega: "Ah, anna üks poolik veel ja siis oled vaba!"

***

Vikaar kuuleb, et tema koguduse mehed olid koos piiskopiga kalale läinud. "Kuidas tal läks?" küsib ta meestelt. "Kõik läks hästi, kahju ainult, et piiskop vannub." "Mis asja!?" "Nojah, kui tal suur havi käest läks ja üks kalameestest talle kaasa tundis, öeldes: "Kurat, ära läks!", ütles piiskop: "Täpselt minu sõnad!""

***

"Jaan, miks sind pühapäeval kirikus ei olnud?" küsib kirikuõpetaja. "Ma viskasin kulli ja kirja ning kukkus nii välja, et võisin hoopis kalale minna," seletab Jaan. "Mitu korda viskasid?" "Seitse korda..."

***

Kaks sõpra püüavad kala. Äkki ilmub kalakaitseinspektor. Üks meestest pistab jooksu, inspektor tormab talle järele. Kahe kilomeetri pärast saab ta põgeniku kätte ja nõuab kalapüügiluba. Mees esitab talle täiesti kehtiva loa. Inspektor imestab: "Miks te ära jooksite? Teie dokumendid on täiesti korras." "Aga minu sõbral ei olnud," vastab mees.

***

Mees läheb kalale, paneb ussi konksu otsa ja viskab vette. Minuti pärast hakkab kork liikuma. Mees tõmbab. Veest lendab välja jõllis silmadega vihmauss ja lõugab: "Mees, oled sa ogaraks läinud? Mind oleks seal äärepealt nahka pandud!"

***

Kalurite päeva puhul korraldatakse jutupaunikute võistlus. Esikoha saab mees, kes räägib järgmise loo: "Kalad olid nõnda suured, et kui ühe välja tõmbasin, siis langes vesi järves terve vaksa võrra. Õhtuks oli mul nii palju kalu püütud, et paat jäi kuivale. Ma ei saanud muidu tagasi, kui pidin osa kalu uuesti järve viskama, siis sain paadi liikuma..."

***

Sõbrad omavahel: "Ma püüdsin eile leivakuivikuga kahekilose ahvena!" "Kuule, räägi seda lolli juttu mõnele idioodile." "Ega sa tea, kellele see peale sinu veel peale võiks minna?"

***

Mees läheb kalale ja küsib naiselt: "Ka sa priimuse panid kaasa? Tahan uhhaad keeta." Naine noogutab: "Panin küll. Koos konservide ja avajaga."

***

Mees tuleb kalalt tühjade kätega. Naine küsib: "Aga kus siis kalad on?" "Eks ikka jões," vastab mees. "Kus nad siis veel olema peavad." Järgmisel päeval tuleb mees töölt koju, istub lauda ja küsib naiselt: "Aga kus siis õhtusöök on?" "Eks ikka sööklas," vastab naine, "kus see siis veel olema peab."

***

Mees püüab tükk aega kala ja saab lõpuks suure haugi konksu otsa. Mees viskab ta vette tagasi, öeldes: "Siin on nii vähe kalu, et patutegu oleks sellist purakat ainult üks kord püüda!"

***

Õhtul tuleb mees kalalt tagasi, koputab vaikselt uksele ja küsib naiselt sosinal: "Kas kass on kodus?" "Ära muretse," vastab naine, "ma ostsin talle kilusid."

***

"Kas sa tõesti usud, et su mees käib igal pühapäeval kalal, nagu ta sulle ütleb?" "Usun!" "Aga miks sa arvad, et ta sind ei peta?" "Sellepärast, et ta tuleb alati ilma kalata tagasi."

***

Puhkekodu direktor kohtab puhkajat, kes on just kalapüügilt tagasi jõudnud: "Noh, kuidas kala ka näkkas?" "Ah, ei saanud kalapoegagi." "Esimese päeva kohta pole see sugugi kõige hullem," lohutab direktor. "Mõned puhkajad ei saa siin kala kogu puhkuse jooksul. Vaat see on ebaõnn!"

***

Vanamees viskab võrgu merre ja tõmbab välja kuldkala. Taadil hakkab kalast kahju ja ta laseb saagi vette tagasi. Järgmisel korral tõmbab ta jälle kuldkala välja ja laseb ta aupaklikult vette tagasi. Kui ta ka kolmandal korral kuldkala välja tõmbab, hakkab kalake paluma: "Kallis taat, täidan mistahes su soovi, ära mind ainult enam merre viska. Masuudi ja saata tõttu pole seal midagi hingata. Hakkan parem sinu juures seakünas elama."

***

Mees püüab kuldkala. "Lase mind vette tagasi, täidan iga su soovi!" palub kalake. "Hästi! Tee nii, et mitte keegi maailmas mind enam kunagi ei tülitaks!" Järgmisel hetkel leiab mees end miljard aastat tagasi meres ainurakse molluskina ujumas.

***

Mees läheb koos koeraga kalale. Vaevalt saab ta õnge vette visata, kui veest pistab pea välja lehm ja ütleb: "Kuule, ole hea mees, anna üks suits!" Jahmunud mees annab lehmale sigareti ja see kaob jälle vee alla. Mees jääb juhmilt koera poole jõllitama. "No mis sa minu otsa vahid?" küsib koer. "Näed ju, et olen isegi imestusest tumm!"

***

Kolm meest püüavad kala ja saavad kätte kuldkalakese. Kuldkalake lubab igal mehel ühe soovi täita, kui nad ta vabaks lasevad. Esimene mees soovib olla 10% targem, ja tunnebki kohe, et on kümnendiku võrra targem. Teine mees soovib olla 50% targem, ja tunnebki kohe, et on poole targem. Kolmas mees soovib olla 100% targem - ja muutub naiseks.

***

"Kui kaua see püügituusik kehtib?" küsib külastaja puhkekodu direktorilt. "Ühe päeva," vastab see. "Ainult ühe päeva? Kas te säästate niimoodi kalu?" "Ei, nii säästame me kalameeste närve."

***

Jack istub järve kaldal, õng peos, ja loobib seda närviliselt ühest käest teise: "Kui ma ei teaks, et kalapüüdmine rahustab närve, oleksin ma selle juba ammu maha jätnud. . ."

***

Jõe kaldal istub mees ja püüab kala. Tema juurde tuleb karu ja küsib: "Kuule, mees, kas mett hakkad sööma?" "Kõik!" mõtleb mees. "Kui ütlen "ei", vihastub ja sööb mu ära." "Hakkan küll," vastab ta. "Kui hakkad, siis kutsu mind ka."

***

Mees ja naine püüavad kuldkalakese. See lubab täita nende kolm soovi, kui nad ta vette tagasi lasevad. "Oi, mina tahan kristall-lühtrit!" hüüab naine ruttu. "P...sse sulle su kristall-lühter!" vihastab mees. Kolmas soov kulus selleks, et lühtrit mainitud kohast kätte saada.

***

Mees püüab kuldkala. See hakkab paluma: "Lase mind vette tagasi, täidan iga su soovi. Mul on ainult üks tingimus: mida sina saad ühe, peab su naaber kaks saama." Mees mõtleb järele. Et ta naabriga parajasti tülis on, ei taha ta, et naaber midagi saaks. Lõpuks ütleb ta: "Hea küll! Tee nii, et mul üks käsi maha lõigataks!"

***

Mees püüab kuldkalakese. See hakkab paluma: "Lase mind vette tagasi, täidan iga su soovi." "Hästi," vastab mees, "tee mind surematuks!" Järgmisel hetkel leiab mees end aastast 1941. Ta seisab lagedal väljal, granaadikimp käes, ja talle sööstavad vastu fashistide tankid..."

***

Mees püüab kuldkala. See hakkab paluma: "Lase mind vette tagasi, täidan iga su soovi." "Hästi," ütleb mees, "tee mind kuningaks!" Järgmisel hetkel astub mees kuningas Charles I-na tapalava trepist üles..."

***

Iirlane püüab kuldkalakese. Kalake hakkab paluma: "Kulla mees, lase mind vette tagasi. Ma täidan selle eest kolm sinu soovi." "Pudel viskit!" käsutab iirlane. "Ja selline pudel, mis kunagi tühjaks ei saa." Iirlane saabki viskipudeli ja võtab mehise lonksu. Viski tase pudelis aga ei alane. Vaat see on alles pudel!" hüüab iirlane vaimustatult. "Kähku veel kaks sellist pudelit!"