Karl Marx külastas surmajärgselt NSV Liitu ja tahab raadios sõna võtta. "Kuigi te olete kommunismi alusepanija," nämmutas Brezhnev, "ei saa ma seda küsimust ainuisikuliselt otsustada. Meil on kollegiaalne juhtimissüsteem." Ühe fraasi lubas Brezhnev omal vastutusel siiski öelda. Marx astus mikrofoni juurde ja hüüab: "Kõigi maade proletaarlased, andke mulle andeks!"

***

Küsimus: "Mille pärandas Marx Saksamaale?" Vastus: "Ida-Saksamaa sai "Kommunistliku manifesti", lääne pool aga "Kapitali"."

***

1917. aasta 25. oktoobril helises Smolnõis telefon: "Halloo, on see Smolnõi?" "Jaa." "Kas teil viina on?" "Ei." "Aga kus on?" "Talvepalees." "Hurraa, mehed! Rünnakule!"

***

Kaks vana bolshevikku omavahel: "Mäletad, Vasja, kuidas me Talvepalee ära võtsime?" "Jah, Petja, läksime liiga ägedaks..."

***

Küsimus: "Miks seisab kuulsa ristleja "Aurora" kahuri juures pidevalt tunnimees?" Vastus: "Et ei järgneks teist saatuslikku lasku."

***

Ükskord nooruses tabas ema Lenini paberossiga. Lenin andis lubaduse mitte suitsetada. Hiljem andis ta töölistele ja talupoegadele veel palju mitmesuguseid lubadusi, aga täitis ainult oma esimese lubaduse.

***

Dzerzhinski helistas Leninile: "Vladimir Iljitsh, millal maha lasta, kas enne või pärast lõunat?" "Tingimata enne lõunat! Lõunasöögid aga andke lastele, tööliste lapsed nälgivad."

***

Lenin helistas Sverdlovile: "Jakov Mihhailovitsh, kas teil on karvased sääred?" "Isegi väga," vastas Sverdlov. "Paneme siis kirja, et seltsimees Sverdlovile pole vilte vaja."

***

Lenin ei väsinud kordamast: "Kommunistlikus parteis on ainult kolm tõelist liiget: Uljanov, Lenin ja mina."

***

Lenin läks Krupskaja juurde. Äkki kostis riidekapist hirmus mürtsatus. "Mis see oli?" küsis Lenin. "Ah, lihtsalt Raudne Feliks kukkus ümber," vastas Krupskaja.

***

"Vladimir Iljitsh, võtaks õige pisikese napsi!" tegi Dzerzhinski ettepaneku. "Ei, seltsimees Dzerzhinski, enam ma ei joo," vastas Lenin. "Mäletan, et 1917. aasta aprillis jõin ennast täis, sattusin kogemata Soome vaksali ette, ronisin mingisuguse soomusauto otsa ja ajasin igasugust jama suust välja. Siiamaani ei suuda keegi sellest aru saada!"

***

Lenin helistas Dzerzhinskile: "Feliks Edmundovitsh, jälle tegutsevad kontrrevolutsionäärid! Homme on laupäevak, minult on aga täispuhutav palk pihta pandud!"

***

Lenini juurde tulid talupoegade saadikud ja kurtsid: "Näete, Vladimir Iljitsh, kuhu me oleme jõudnud: süüa pole enam midagi, juba kisume viiskudest õlgi ja närime neid. varsti hirnume nagu hobused!" "Ärge seda küll kartke," rahustas Lenin. "Näe, meie Feliks Edmundovitshiga pistsime hiljuti potitäie mett pintslisse, aga ei sumise sugugi nagu mesilased."

***

Lenini kabinetti astus sekretär: "Vladimir Iljitsh, teie nimele tuli Punaselt Ristilt pakk." "Lastele, andke kõik lastele!" "Aga Vladimir Iljitsh, seal on kodoomid!" "Kondoomid? Torgake augud sisse ja saatke menshevikele!"

***

Lenin tuli revolutsionääride juurde: "Seltsimehed! Revolutsioon jääb ära! Feliks Edmundovitsh sõitis kalale." "Noh, kas siis ilma Dzerzhinskita ei saa revolutsiooni teha?" küsisid bolševikud. "Ilma Dzerzhinskita saaks, aga ilma "Aurorata" ei saa."

***

Üks vanaätt küsis Leninilt: "Seltsimees Lenin, millal me kommunismi jõuame?" Lenin mõtles veidi, kuidas seda lihtsate sõnadega seletada ja näitas siis käega: "Näed seda autot?" "Näen." "Vaat kui meil on ühe auto asemel sada autot, siis oleme kommunismi jõudnud." Taat läks kodukülla tagasi. Külamehed küsisid: "Noh, kuidas oli? Kas said teada, millal tuleb kommunism?" "Sain. Vaadake seda santi seal. Kui meil on ühe asemel sada santi, siis olemegi kommunismi jõudnud."

***

Gorki läks Leninile külla. Krupskaja võttis ta vastu: "Lenin on tualetis, ei saa momendil vastu võtta." "Vladimir Iljitsh," hõikas Gorki, "kirjutasin just romaani "Ema".!" Lenin pistis käe ukse vahelt välja: "Väga õigel ajal..."

***

1917. aastal läks Lenin sauna, kuid vabu kausse polnud. Lenin nägi, et pingil istub proletaarlane, leotab ühes kausis jalgu ja peseb teises pead. "Seltsimees, lubage üks kauss mulle?" palus Lenin. "Käi õige kuradile!" "Seltsimees, see pole kommunistlik. Teil on kaks kaussi, mul aga mitte ühtegi!" "Käi sa õige..! Vaat, kui annan kausiga mööda kiilakat!" Mitukümmend aastat hiljem tutvustab direktor lastele: "Ja siin, lapsed, on mees, kes on oma elus kaks korda Leniniga rääkinud!"

***

Keegi vanamees pöördus saunas Lenini poole, kes ennast tema kõrval pesi: "Seltsimees, ma unustasin nuustiku maha. Olge hea ja laenake mulle enda oma. "Ei anna!" vastas Lenin. "No palun andke!" "Ei anna!" Vanaätt vangutas pead: "Aga silmad on teil nii lahked, nii lahked..."

***

Pärast rasket tööpäeva Putilovi tehases astus tööline Sidorov kodu poole. Tänaval müüdi arbuuse. Et perele rõõmu teha, ostis ka Sidorov ühe arbuusi, pani kaenla alla ja kõndis edasi. Korraga tormas nurga tagant välja lühikest kasvu habemik, kirves käes ja röögatas: "Pane arbuus maha!" Sidorov tundis mehes ära rahvusvahelise proletariaadi juhi seltsimees Lenini ja pani sõnakuulelikult arbuusi maha. Habemik lõi arbuusi ühe raksuga pooleks, haaras poole kaenlasse ja jooksis rahuloleva naeratusega nurga taha. Nii jagas Vladimir Iljits Lenin arbuusi temale täiesti tundmatu lihtsa töölisega.

***

Pioneeridele esines esimesest leninlikust laupäevakust osavõtja: "Meid Fedjaga toodi tsehhist ära ja viidi laupäevakule. Siis tuli üks väike punase habemega mees, soni peas. Astus meie juurde ja ütles: "Lipake palgi järele, seltsimehed!" Meie talle muidugi: "Mine sa õige..!" Fedjat pole ma sellest ajast peale enam näinud, ise olen aga kuu aega vabaduses olnud."

***

Talvepalee ukse kõrvale seinale on kinnitatud memoriaaltahvel tekstiga: "Selles majas näris Vladimir Ilitsh Lenin suhkruvaba "Orbitit", sest suhkru jagas ta lastele."

***

Lenini juubeliks korraldati poliitilise anekdoodi konkurss. Auhinnad olid järgmised: III preemia - kolm aastat üldrezhiimi; II preemia - seitse aastat ranget rezhiimi pluss viis aastat Leniniga seotud kohtades; I preemia - kohtumine juubilariga.

***

Kirjandusõpetaja klassile: "Täna läheme teatrisse "Elavat laipa" vaatama." "Ära on tüüdanud," torisesid lapsed, "ikka Leninist ja Leninist!"

***

Lenin tõusis Mausoleumist üles ja läks õllekasse proletariaadiga tutvuma. Mehed seisid ja jõid õlut, keegi ei pööranud juhile tähelepanu. "Mis on, seltsimehed," küsis Lenin, "ei tunne ära või?" "Vanka, vaata, näe!" tonksas üks joodik teist küünarnukiga. "Elus kümnekas!"

***

Jalutuskäigu ajal pargis osutas kasvataja siilile ja ütleb: "Aga see, lapsed, on toosama, kellest ma teile nii palju rääkinud olen, kellest on tehtud nii palju laule ja luuletusi." Väike Vova võttis siili pihku, silitas teda hellalt ja sõnas: "Vaat siis, missugune sa oled, Vladimir Iljitsh!"

***

"Aljosha, miks sa onu Leninit kardad?" küsis õpetaja. "Aga ta on igavesti elav ja armastab väikesi lapsi!"

***

Noorpaaridele pakutakse uudistoodet - kolmekohalist voodit nimega "Lenin on meiega".

***

Stalinile kanti ette, et on leitud tema teisik. Stalin käskis mehe maha lasta. "Aga võibolla tuleks tal vuntsid maha ajada?" pani keegi areldi ette. "Hea mõte!" kiitis Stalin. "Vuntsid maha ajada ja maha lasta!"

***

Noormees tutvus tütarlapsega. Poisil polnud kodus telefoni. "Aga sa helista mulle tsirkusesse, ma töötan seal." "Aga keda küsida?" "Seda, kes kõiki petab." Neiu helistaski, kuid sattus tsirkuse asemel hoopis Kesktäitevkomiteesse. Toru võttis Voroshilov: "Keda te soovite?" "Seda, kes kõiki petab?" "Kohe," ütles Voroshilov. "Seltsimees Stalin, see kõne on teile!"

***

Ajalehepoiss karjus Moskva tänaval: "Stalini kuus tingimust - kolm kopikat! Stalini kuus tingimust - kolm kopikat!" "Miks nii odav?" küsis mööduja. "Aga kõik on ju õige! Iga tingimus on väärt vaid pool kopikat!"

***

Kui Ribbentrop Moskvasse saabus, tegi Stalin korralduse viia külaline Suurde Teatrisse. Valitsusloozhis isusid ka Stalin ja Molotov. Pärast etendust kutsus Stalin enda juurde kunstikomitee esimehe Mihhail Hraptshenko ja ütles talle: "Me sõlmisime Saksamaaga liidu. Kuidas teie selle peale vaatate, seltsimees Hraptshenko?" Hraptshenko jahmus, mispeale Stalin osutas Molotovile: "Mina olin selle liidu vastu, aga tema sundis mind..."

***

Kord vaatas Stalin Moskva Suures Teatris "Othello" etendust. Kui eesriie sulgus, pühkisid paljud kaastundest Desdemona vastu pisaraid. Stalin vaikis tükk aega ja lausus siis: "Aga see Jago oli hea organisaator!"

***

Kui Trotskilt küsiti, kuidas Staliniga vaielda, vastas ta: "Minu poolt on tsitaadid ja tema poolt aastad." "Mis aastad?" "Noh, mitu aastat laagrit või asumist..."

***

Kord kutsus Stalin Radeki enda juurde ja ütles: "Kuule, Karl, sa räägid kogu aeg minu kohta anekdoote! Lepime kokku: sina ei räägi minust enam anekdoote, mina aga hoidun anekdootideks põhjust andmast." Mõne aja pärast läksid aga taas liikvele anekdoodid Stalinist. Stalin kutsus taas Radeki välja: "Miks sa, Karl, meie kokkulepet rikkusid?" "Mis sa nüüd! Mitte mina, vaid sina murdsid esimesena sõna: kas sinu kõne partei XVII kongressil polnud siis otsast lõpuni anekdoot?"

***

Stalin kutsus enda juurde Zhukovi: "Kuulake mind tähelepanelikult, seltsimees Zhukov! Kui sakslased Leningradi ära võtavad lasen maha; kui võtavad Moskva - lasen maha; ja kui võtavad Stalingradi - lasen ka maha!" Võidu auks korraldatud banketil ütles Stalin: "Tõstan toosti marssal Zhukovi auks. Tal on kaks suurepärast omadust. Esiteks on seltsimees Zhukov hea väejuht ja teiseks on tal ka naljasoont..."

***

Jalta konverentsile saabus Jumal ja võttis istungitesaalis istet. Kui Churchill tuli, tõusis Jumal tugitoolist ja ulatas talle käe. Samuti tegi ta siis, kui tuli Roosevelt. Aga kui tuli Stalin, sirutas Jumal talle istudes käe. "Miks te minu kätt surudes püsti ei tõusnud?" solvus Stalin. "Ah, Jossif, küll ma sind juba tean!" vastas Jumal. "Tarvitseks mul vaid korraks tõusta - ja juba oleksidki sa minu kohal!"

***

Stalin tegi Teises maailmasõjas kaks parandamatut viga: esiteks näitas ta venelastele Euroopat ja teiseks näitas ta Euroopale venelasi.

***

Stalin ja Truman vaidlesid selle üle, kus on rohkem vabadust, kas USA-s või Nõukogude Liidus.. "Meil võib iga inimene Valge Maja juurde minna ja karjuda: "Truman on loll!", ning temaga ei juhtu mitte midagi," väitis Ulmanis. "Mõtleks, kus mul asi!" põlastas Stalin. "Ka meil võib iga inimene Punasele Väljakule minna ja karjuda: "Truman on loll!", ning temaga ei juhtu samuti mitte midagi."

***

Pärast Stalini surma otsiti talle matmispaika. Poliitbüroo istungi ajal tuli Iisraelist telegramm: "Kuna Stalin polnud meie riigi sünni vastu, siis sooviksime ta Pühale Maale matta." Selle peale kargas Poliitbüroo nagu nõelatult püsti: "Mitte mingil juhul! Keegi Kristus tõusis seal surnust üles, me ei saa sellega riskida!"

***

1951. aastal kutsus Belgia kuningas Leonid Kogani koos teiste nõukogude muusikutega viiuldajate konkursile. Stalin kirjutas kutsele resolutsiooni: "Saata. Tulla esikohale. J. Stalin."

***

Kui Stalini põrm mausoleumist ära toodi ja Kremli müüri äärde maeti, ilmus tema hauale pärg lindiga: "Surmajärgselt represseeritule surmajärgselt rehabiliteeritutelt."

***

Põrgu ekskursioonijuhilt küsitakse: "Miks Hitler seisab kõrini pasa sees, Stalin aga ainult vööni?" "Sellepärast, et Stalin on Lenini õlgadele roninud," vastab giid.

***

Kui Stalin põrgusse jõudis, viskas kurat ta Karl Marxi jalge ette, öeldes: "Võtke oma "Kapitali" dividendid!"

***

Kui Stalin suri, läks ta paradiisi väravate taha ja nõudis sisselaskmist. Peetrus ajas ta minema: "Sinu koht on põrgus!" Mõne aja pärast kuulis Peetrus värava taga koputamist ja lärmi. Seal oli kari kuradikesi, kes palusid end sisse lasta: "Me palume poliitilist varjupaika!"

***

Pärast Stalini surma võeti tema portree Tartu Ülikooli peahoonest maha ja saadeti pööningule kolikambrisse. Seal olid aga juba ees Gustav Adolfi, Nikolai II ja Konstantin Pätsi portreed. Kui nad Stalinit nägid, kostis rõõmukisa: "Jumal tänatud, nüüd saab bridzhi mängida - see preferanss on juba surmani ära tüüdanud!"

***

Pärast Stalingradi ümbernimetamist Volgogradiks tuli teisest ilmast telegramm: "Olen nõus. Jossif Volgin."

***

Revolutsioonimuuseumis seisab üks külastaja Stalini ema portree ees, vangutab pea ja ohkab kurvalt: "Ai, ai, ai! Oli seda nüüd vaja, ise nii sümpaatne naine! Miks talle küll õigel ajal aborti ei tehtud?"

***

Mõrvatud Kennedy jõudis teise ilma, avas ukse ja nägi õudusega, et ukse kõrval seisab Stalin, kirves käes. "Ära karda, lollpea!" käratas talle Stalin. "Ega ma sind oota!"

***

Brezhnev sattus pärast surma põrgusse ja esimene, keda ta seal kohtas, oli luuaga põrandat pühkiv Hrushtshov. "Kuidas siis nii, Nikita Sergejevitsh?" imestas Brezhnev. "Maa peal olite peasekretär, aga nüüd ... kojamees..." "Eks me veel näe, kelleks sind ennast pannakse," urises Hrushtshov. "Tead sa üldse, kes siin kaadrite eest vastutab? Stalin!"

***

Lenini ajal oli nagu tunnelis: ümberringi pimedus, ees valgus. Stalini ajal oli nagu autobussis: üks juhib, pooled istuvad, ülejäänud värisevad. Hrushtshovi ja Bulganini ajal oli nagu lennukis: kaks juhivad, kõiki ajab oksendama, aga välja minna ei saa. Hrushtshovi ajal oli nagu tsirkuses: üks räägib, ülejäänud naeravad. Brezhnevi ajal oli nagu kinos: kõik ootavad seansi lõppu.

***

Hrushtshov helistas kosmosesse Beljajevile ja Leonovile. "Nikita Sergejevitsh, teid on halvasti kuulda!" kaebasid kosmonaudid. "See on sellepärast, et ma helistan telefoniautomaadist."

***

Nõukogude kosmonaudid pöördusid Kuult tagasi. "Noh, kas seal on elu?" küsiti neilt. "On küll," vastasid kosmonaudid. "Ainult ärge sellest Hrushtshovile rääkige, muidu hakkab jälle abi osutama."

***

Küsimus: "Kes on kõigi aegade suurim mustkunstnik?" Vastus: "Hrushtshov. Ta külvas uudismaal ja koristas Kanadas."

***

Hrushtshov kutsuti lõbumaja avamisele. Ta lõikas lindi läbi ja naljatas tüdrukutega. "Sa oled nii kenakene!" kiitis ta noorimale põsele patsutades. "Ma annan sulle soovituse parteisse astumiseks." "Mis te nüüd, Nikita Sergejevitsh!" hüüatas tüdruk. "Ema lasi mind siiagi suure riiuga!"

***

Kui Nikita Hrushtshov Soomet külastas, oli muuhulgas ette nähtud ka jõuka Soome talu külastamine. Nõukogude Liidu riigipea laskis end sealses laudas koos priskete kultidega pildistada. Pildi allkirjastamisega tekkis hulk probleeme. Kas panna "Seltsimees Hrushtshov sigade keskel" või "Kuldid ümbritsevad sm. Hrushtshovi"? Lõpuks otsustati kolmanda variandi kasuks ja järgmise päeva Soome ajalehtedes võis näha suuri pilte sigalast ja Hrushtshovist, kusjuures pildiallkirjaks oli: "Paremalt kolmas - seltsimees Hrushtshov."

***

Pärast seda, kui Hrushtshov tagandati ja Brezhnev tema kohale asus, nähti Nikita Sergejevitshi Leningradis, labidas õlal. Küsijaile selgitas ta, et kaevab kanalit Moskvasse: "Viin "Aurora" pealinna ja kukutan Ajutise Valitsuse!"

***

Mees satub pärast surma taevasse, otsib üles Nõukogude riigijuhtide maja ja astub sisse. Esimesele uksele on kirjutatud "Lenin". Mees piilub lukuaugust sisse. Lenin istub laua taga ja kirjutab. Teise toa uksel on silt "Stalin". Mees piilub sisse ja näeb, et Stalin vehkleb mõõgaga. Järgmisel uksel on silt "Hrushtshov, kuid toas pole kedagi. Mees astub sisse, läehb akna juurde ja näeb Hrushtshovi aias maisi kõplamas. Neljandale uksele on kirjutatud "Brezhnev!. Brezhnev astub sisse ja hõõrub oma ordeneid läikima. Mees astub sisse ja küsib: "Vabandage, aga miks te siin kõik nii usinasti töötate? Maa peal te seda nagu ei teinud." "Ega me siin ka harilikult ei tööta," vastab Brezhnev, "aga täna peab - täna on Hitler korrapidaja!"

***

Mees satub pärast surma põrgusse ja palub seal endale riigijuhte näidata. Kurat näitabki. Kõik on tuntud mehed ja keevad kateldes. "Aga miks nad ennast aeg-ajalt ümber keeravad?" tunneb mees huvi. "Nad keeravad ennast siis, kui neist maa peal anekdoot räägitakse," seletab kurat. "Aga miks teil see ventilaator nurgas on?" "See pole ventilaator, see on Brezhnev!"

***

Brezhnev ja Nixon seisid koos oma ihukaitsjaga Niagara joa juures. Nad otsustasid mehed proovile panna, kumbki käskis oma ihukaitsjal vette hüpata. Ameeriklane keeldus: "Mul on perekond, lapsed!" Venelane aga tormas otsejoones joa poole, alles viimasel hetkel saadi ta pidama. Hämmeldunud Nixon küsis: "Kuidas te julgesite seda teha?" "Mul on perekond, lapsed!" vastas venelane.

***

Brezhnev võttis otsetelefonil ühenduse Nixoniga, et talle oma unenägu jutustada. Ta olevat unes näinud, et Valgel Majal lehvis punane lipp. Järgmisel hommikul helistas Nixon Brezhnevile ja ütleb end olevat unes näinud, et Kremli kohal lehvib punane lipp. "Nojah," vastas Brezhnev, "nii see ju ongi. Kremli kohal lehvib punane lipp." "Nojah, aga minu unes nähtud lipule oli midagi hiina keeles kirjutatud."

***

Brezhnev ja Nixon lendasid helikopteriga Moskva töölislinnaosade kohal. Nixon nägi barakkide katusel televisiooniantenne ja ütles: "Te olete meid mitte ainult kätte saanud, vaid isegi mööda läinud. Meil sigalates veel telereid pole!"

***

Nixon külastas Moskva tehaseid. Teda saatval Brezhnevil oli väga piinlik, sest osa töölisi tukkus suitsutunni ettekäändel, osa oli aga poodidesse läinud. "Pole midagi," lohutas teda Nixon, "ega meil ka valitsev klass tööta."

***

Nõukogude Liitu külastav Nixon küsis Brezhnevilt, miks neil streike pole. Vastuse asemel viis Brezhnev Nixoni tehasesse ja pöördus seal tööliste poole: "Seltsimehed, homsest vähendatakse teil töötasu!" Aplaus, valjud kiiduavaldused. "Ja iga kümnes puuakse üles!" jätkas Brezhnev. Aplaus, küsimus: "Kas võtta oma nöör kaasa või kindlustab sellega ametiühing?"

***

Nixoni külaskäigu ajal Nõukogude Liitu demonstreeris Brezhnev talle uusimat nõukogude telefoni, millega saab otse põrgu helistada. Nixonile anti kõne ja see maksis 27 kopikat. Ameerikas rääkis Nixon, mida ta Venemaal nägi. Ent selgus, et USA-s on selline telefon juba ammugi leiutatud. Nixonil õnnestuski uuesti põrguga rääkida, arve oli aga seekord 12 000 dollarit. Nixon imestas: "Kuidas nii? Seal maksis see vaid 27 kopikat!" Talle tehti selgeks, et Nõukogude Liidus on see kohalik kõne.

***

Nixon küsis Jumalalt, millal tuleb USA-s lõpp tööpuudusele. "Kahekümne aasta pärast," vastas Jumal. "Kahju, et see ei juhtu enam minu ajal," ütles Nixon. Brezhnev küsis Jumalalt, millal algab Venemaal õnnelik elu. "Kahjuks ei juhtu see enam minu ajal!" vastas Jumal.

***

President Ford küsis Brezhnevilt: "Kuidas te seda tohutut maad varustate?" "Väga lihtsalt," vastas Brezhnev. "Veame kõik Moskvasse kokku, aga sealt veab igaüks, kuhu tal tarvis on."

***

Brezhnev luges diplomaatilisel vastuvõtul paberilt: "Austatud Indira Gandhi!" Keegi sosistas talle: "See pole Indira Gandhi, vaid proua Thatcher!" Brezhnev sosistas vastu: "Ma näen ise ka, et Thatcher, aga kirjutatud on Gandhi!" Ja luges uuesti valju häälega: "Austatud proua Indira Gandhi!"

***

Ümarlaua taga istusid USA president Reagan, Prantsusmaa president Mitterrand ja NLKP peasekretär Brezhnev. Võtsid pitsi, rüüpasid kohvi peale. Reagan küsis: "Kas teeme suitsu ka?" ja võttis taskust hõbedase portsigari, millele oli graveeritud: "Kallile Ronnie-le parteikaaslastelt". Võtsid teise pitsi. Mitterrand pani lauale kullast portsigari. Selle kaanele oli graveeritud: "President Mitterandile prantsuse rahvalt". Võtsid kolmanda pitsi. Brezhnev koukis taskust briljantidega ehitud kullast portsigari. Selle kaanele oli põimkirjas graveeritud: Aleksandr Sergejevitsh Pushkinile vürt Vjazemskilt".

***

USA president Reagan kostitas Brezhnevit rikkaliku lõunasöögiga. Pärast sööki viis Reagan Brezhnevi akna juurde: "Näete seda silda üle jõe? Mõni aasta tagasi tegin ma sillaehitusprojekti muudatuse, mis andis võimaluse tuhandeid dollareid kokku hoida. Vaat see raha läkski praegu meie rikkaliku lõunasöögi peale." Aasta pärast kostitas Brezhnev Reaganit Moskvas ja viis ta pärast sööki akna juurde: "Kas Moskva jõge näete?" "Näen." "Aga sild üle jõe näete?" "Ei näe." "Vaat selle raha eest me siin praegu sööme ja joomegi!"

***

Brezhnevile ei meeldinud Kuu - polnud küllalt nõukogulik. Ta andis käsu Kuu punaseks värvida. Järgmisel varahommikul läks Brezhnev rõdule ja nägi - Kuu on ilus punane. Õhtul vaatas uuesti - Kuule oli ilmunud hiigelsuur kiri "Marlboro". "No oodake te, kuradi jänkid!" mõtles Brezhnev. Järgmisel hommikul võis "Marlboro alt lugeda kirja: "Tehtud Nõukogude Liidus". Õhtul märkas Brezhnev, et sinna oli ilmunud kiri: "Philipp Morrise litsentsi alusel". Selle peale Leonid Iljitsh alles vihastas..! Järgmisel hommikul ärkas Reagan, läks rõdule ja ahhetas. Kuule oli ilmunud kiri: "NSV Liidu Tervishoiuministeerium hoiatab: suitsetamine on kahjulik teie tervisele!".

***

Brezhnev kutsus enda juurde grupi kosmonaute: "Seltsimehed, ameeriklased maabusid Kuul. Meie siin pidasime nõu ja otsustasime, et teie lendate päikesele." "Leonid Iljitsh, me põleme ju ära!" "Seltsimehed, ärge kartke, partei on kõigele mõelnud. Lendate öösel."

***

Ameeriklane ja venelane külmutatakse sajaks aastaks. Saja aasta pärast ärkavad nad üles, kuid surevad siis peaaegu otsekohe. Ameeriklane sureb pärast seda, kui kuuleb ameerika raadiost: "Oklahoma ja Kansase kolhoosnikud täitsid riikliku viljavarumisplaani ennetähtaegselt ning andsid üle täiendava koguse teravilja ka järgmise aasta lõikusest. Venelane sureb, kui kuuleb: "Anname edasi viimased uudised. NSV Liidu Kommunistliku Partei järjekordsel, 146. kongressil, ütles Leonid Iljitsh Brezhnev..."

***

"Tere hommikust, Leonid Iljitsh!" ütles päike hommikul Brezhnevile. "Tere, päikseke!" vastas Brezhnev. "Tere päevast, Leonid Iljitsh," ütles päike päeval Brezhnevile. "Tere päevast, päikseke!" "Päikseke, miks sa mulle tere õhtust ei ütle?" "Mine sa õige..! Ma olen juba Läänes!"

***

Brezhnev oli Kesk-Aasias visiidil. "Salam aleikum!" karjus talle töörahvas. "Aleikum salam!" vastas Brezhnev, keda oli vastavalt instrueeritud. "GULAG-i arhipelaag!" hõikas ligikaranud dissident. "Arhipelaagi GULAG!" kostis Brezhnev.

***

1980. aasta olümpiamängude avamisel luges Brezhnev ette tervitust sportlastele: "O! O! O! O! O!" Referent sosistas: "See pole "O", vaid olümpiarõngad, tekst on allpool!"

***

Brezhnev pikutas Poliitbüroo meesteplaazhil, õlgkaabu näol. Äkki tuli kuskilt hulkuv koer ja tõmbas tal keelega üle munandite. Poosi muutmata reageeris Brezhnev laisalt: "See on juba liig, seltsimehed..!"

***

Brezhnev külastas üht Moskva tehast ja küsis töölistelt: "Kuidas elate?" "Hästi, seltsimees Brezhnev!" naljatasid töölised. "Hakkate elama veelgi paremini!" naljatas Brezhnev vastu.

***

Brezhnev läks puhkusele ja jättis Kossõginile järgmised ülesanded: 1) tuleb kaotada järjekorrad; 2) tuleb lahendada korteriprobleem; 3) tuleb vähendada kirikute suurt külastatavust. Kui Brezhnev puhkuselt naasis, nägi ta, et ülesanded on täidetud. "Kuule, Kossõgin, kuidas see sul õnnestus?" imestas ta. "Mis kunsti siin ikka!" vastas Kossõgin. "Poed tegin Moskvas selliseks nagu mujal Venemaal. Nüüd sissesõitnuid enam peaaegu polegi ja kohalikud on ka huvi kaotanud. Korteriprobleemist sain jagu nii, et andsin kõigile soovijaile viisad. Ja kirikutes lasin ikoonide asemele sinu pildid üles panna."

***

Brezhnev küsis Rooma paavstilt: "Miks usuvad inimesi katoliiklikku paradiisi, aga keelduvad uskumast kommunistlikku paradiisi?" "Sellepärast, et oma paradiisi me neile ei näita!" vastas paavst.

***

Brezhnev ärkas oma suvilas ja läks õue. Äkki nägi ta õues lendamas Karlssonit. "Kes sina oled?" küsis Brezhnev. "Mina olen Karlsson." "Mis tähendab, Karlsson? Missugune Karlsson?" "No kuidas siis nii!" imestas Karlsson. "Kas te siis polegi minust raamatut lugenud?" "Hm ... Karlsson, Karlsson..." pomises Brezhnev. "Ah-jaa, meelde tuli! Aga kus on siis teie sõber ja kaasvõitleja Engelsson?"

***

Brezhnev istus oma kabinetis. Sisenes Suslov. "Noh, seltsimees Suslov, kas mu "Uudismaad" lugesid?" Suslov kohmetus. "Lugesin, tervelt kaks korda lugesin, Leonid Iljitsh," ütles ta ja taganes ukse poole. "Aga kuhu sa siis nüüd kiirustad?" "Lähen loen kolmandat korda. Suurepärane raamat, Leonid Iljitsh!" Suslov lahkus, Brezhnev aga istus ja mõtles: "Kõik räägivad, et on hea raamat - peaks ise ka läbi lugema."

***

Moskvas kujundati raaamtukaupluse vitriine. Esimesel vitriinil ilutsas Brezhnevi pilt koos Dostojevski "Idioodiga". Teisel vitriinil oli Brezhnevi perekonna pilt ja Turgenevi "Aadlipesa". Kolmandal vitriinil olid aga Brezhnev ja Poliitbüroo kõrvuti raamatuga "Ali-Baba ja 40 röövlit".

***

Brezhnevi korteris helises uksekell. Brezhnev läks ukse juurde, võttis taskust prillid ja paberi ning luges: "Kes seal on?"

***

USA president Ford küsis Brezhnevilt: "Milline on teie hobi?" "Kogun enda kohta käivaid anekdoote," vastas Brezhnev. "Ja kas olete neid juba palju kogunud?" "Lõpetan teist laagritäit."

***

Brezhnev läks lihavõtte esimesel pühal Keskkomiteesse. Astus mööda koridori ja talle tuli vastu keegi töötajaist: "Leonid Iljitsh, Kristus on üles tõusnud!" "Aitäh," vastas Brezhnev. Ta läks edasi ja talle tuli vastu järgmine töötaja: "Leonid Iljitsh, Kristus on üles tõusnud!" "Aitäh, mulle juba kanti ette."

***

Pärast Brezhnevi kohtumist kantsler Willy Brandtiga: "Ah, ütlesite talle, Leonid Iljith, näitasite sellele kantslerile alles nii kui vaja! Tema küsib: "Kuidas jääb kesktegevusraadiusega rakettidega?" teie vastu: "Milliste rakettidega?" Naljamees. Küll alles irvitasite selle kantsleri üle!" "Millise kantsleri üle?" huvitus Brezhnev.

***

Küsimus: "Kuidas Brezhnevit tulistanud Iljin tema autojuhti tabas?" Vastus: "Rikoshetiga Brezhnevi laubast."

***

Brezhnevi ema külastas Kremlis poega. Vaatas tema elamist, kalleid kingitusi, teenijaid, autosid ja hakkas äkki nutma: "Pojake, 1917. aasta tuli meelde! Äkki tulevad jälle punased?"

***

Brezhnevi kabinetis helises telefon. Brezhnev võttis toru: "Kallis Leonid Iljitsh kuuleb."

***

Brezhnevi korteris helises telefon. Brezhnevi naine võttis toru. Naishääl küsib Ljonjat. "Kes räägib?" küsib naine. "Tema klassiõde." "Lits oled, aga mitte klassiõde! Ljonja pole kunagi koolis käinud."

***

Brezhnev pöördus pojapoja poole: "Kelleks sa tahad saada, kui suureks kasvad?" "Peasekretäriks," vastas poiss. "Aga milleks meile kaks peasekretäri?"

***

Pärast kõnet sõimas Brezhnev oma referenti: "Tellisin teilt veerandtunnise kõne, oli aga hoopis tunniajaline!" "Aga Leonid Iljitsh, seal oli ju 4 eksemplari!"

***

Brezhnev küsis Kossõginilt: "Kuidas oli selle ühesilmalise vene väejuhi nimi, kes Napoleoni puruks lõi?" "Kutuzov." "Aga inglise ühesilmalise admirali nimi?" "Nelson." "Aga miks meil siis marssal Gretshko kahe silmaga on?"

***

Brezhnevit sõidutati mööda Moskvat. Äkki märkas ta mingit mälestussammast, lasi auto peatada ja ronis välja. "Kelle mälestussammas see on?" "Tshehhovi," vastatakse talle. "Aa, see on see mees, kes "Mumuu" kirjutas!" "Ei, ei, "Mumuu" kirjutas Turgenev. Brezhnev istus autosse tagasi ja arutles omaette: "Imelik küll! "Mumuu" kirjutas Turgenev, aga mälestussammas on Tshehhovile?!"

***

Kui Brezhnev kõnet pidas, oli tal alati kasutada neli mikrofoni. Ühest tuli tema kõne tekst, teise ta rääkis, kolmandast hoidis kinni ja neljandast sai hapnikku.

***

Leonid Iljitsh Brezhnevil oli viimastel eluaastatel järgmine päevakava: Kell 9.00 - reanimatsioon. Kell 10.00 viidi sisse hommikusöök. 11.00 - grimm ja ettevalmistus pidulikuks lõunasöögiks. 12.00 - pidulik lõunasöök. 13.00 - ordenite ja medalite kätteandmine. 14.00-17.00 - akulaadimine. 17.00 - grimm ja ettevalmistus pidulikuks õhtusöögiks. 18.00 - pidulik õhtusöök. 20.00 - kliiniline surm. Järgmisel hommikul kell 9.00 - reanimatsioon.

***

Brezhnev ronis pulti ja alustas kõnet: "Seltsimehed! Meie parteid, riiki ja rahvast on tabanud korvamatu kaotus. Lahkus meie kallis Leonid Iljitsh Brezhnev... Ptüi, kurat! Jälle olen Andropovi pintsaku selga pannud!"

***

Suri Suslov. Arst, kes ravis Poliitbüroo liikmeid, ütles matustel: "Meie peamine vaenlane on skleroos!" "Ei," vaidles Brezhnev vastu, "meie peamine vaenlane on distsiplineerimatus. Istume juba pool tundi, aga Suslovit pole ikka veel!"

***

Brezhnev Poliitbüroo istungil: "Seltsimehed! Meil Poliitbüroos ilmnevad skleroosi tunnused. Eile seltsimehe matustel, aa ... - muide, kus ta on? -, kui muusika mängima hakkas, taipasin ainult mina daami tantsima paluda..."

***

Brezhnev esines televisioonis: "Moskvas liiguvad alatud kuuldused, nagu näidataks ametlikel vastuvõttudel minu asemel topist. Teatan täie vastutustundega: see on laim! Tegelikult veetakse topise asemel mind."

***

Kremli koridoris kohtusid Suslov ja Brezhnev. "Leonid Iljitsh," küsis Suslov, "miks sul on ühes jalas kollane king ja teises must?" "Saad aru, ma märkasin seda ka ise," vastas Brezhnev. "Läksin kabinetti ja tahtsin ümber vahetada, aga seal oli samuti üks kollane ja üks must king..."

***

Brezhnev küsis Carterilt: "Härra president, kuidas on teil õnnestunud kokku seada nii võimekas meeskond?" Carter vastas, et neil peavad inimesed intelligentsustestid, et tõestada oma sobivust mingile ametikohale. Brezhnev ei taibanud, mis on intellignetsustest ja Carter kutsus kohale riigisekretär Cyros Vance-i, et asja piltlikult selgitada. Ta küsis: "Öelge, härra Vance, kes on teie isa poeg, aga pole teie vend?" "See olen mina ise," vastas Vance. Kremlis kutsus Brezhnev enda juurde Andropovi ja küsis: "Juri Vladimirovitsh, kes on teie isa poeg, aga pole teie vend?" Andropov mõtles hetke ja vastas siis: "Ma ei tea, aga homseks selgitan välja." Järgmisel päeval kutsus Brezhnev Andropovi taas enda juurde, aga see oli õnnetust õnnetum ja tunnistas: "Terve riigi pöörasime pahupidi, aga otsitavat pole veel leidnud. Võibolla teate teie, kes ta on?" "Eh, Andropov, Andropov!" vangutas Brezhnev laitvalt pead. "See on ju Vance!"

***

Andropovi poole pöördus tema abi: "Juri Vladimirovitsh, teiega soovib kokku saada Poola suursaadik." "Tooge sisse!" käsutas Andropov.

***

Tshernenko tundis, et surm on ligi ja helistas teise ilma Brezhnevile: "Öelge, seltsimees Brezhnev, kas midagi kaasa ka vaja võtta on? Võibolla on teil seal millestki puudus?" "Ei, ei, siin valitseb täielik küllus, nagu kommunismi ajal. Ah jaa, õigus ... võtke kaasa kahvel ja lusikas..." "Mis küllus see siis on, kui isegi lusikaid pole?" "Mis te nüüd, lusikad on muidugi olemas! Asi on lihtsalt selles, et kui Hitler köögis korrapidaja on, siis sunnib ta mind ja seltsimehi Leninit, Stalinit ning Hrushtshovi sirbi ja vasaraga sööma..."

***

Teises ilmas kohtusid Brezhnev ja Tshernenko. "Ega sa tea, kes praegu Moskvas valitseb?" küsis Brezhnev. "Misha Gorbatshov." "Aga kes teda toetab?" "Teda ei toeta keegi. See mees käib omal jõul."

***

Brezhnev helistas teisest ilmast Gorbatshovile: "Mihhail Sergejevitsh, oleks juba aeg mind autasustada - juba ammu pole ühtki ordenit saanud!" "Aga Leonid Iljitsh, te olete ju surnud..." "Aga teie autasustage mind postuumselt!"

***

Brezhnev tuli teisest ilmast tagasi. Gorbatshov sõidutas teda mööda Moskvat ringi. Korraga märkasid nad tohutu pikka järjekorda. "Mis järjekord see on?" küsis Brezhnev. "See on viinajärjekord." "Noh, minu ajal nii palju ei joodud!"

***

Kothtusid Reagan ja Gorbatshov. Reagan ütles: "Meil on igal viiendal inimesel oma maja!" "Ka meil on igal viiendal eestlasel oma maja!" vastas Gorbatshov. "Aga meil on igal viiendal inimesel pangas 100 000!" ei jätnud Reagan. "Noh, ka meil on igal viiendal grusiinlasel pangas 100 000!" "Kuulge," küsis Reagan pahaselt, "miks te räägite siin eestlastest ja grusiinlastest, miks te kogu Nõukogude rahvast ei räägi?" "Ega minagi teilt küsi, kuidas teil neegrid elavad!" nähvas Gorbatshov.

***

Gorbatshov, Bush ja Mitterrand vestlesid palgaoludest. "Mul saavad töötajad 2000 franki kuus," ütles Mitterrand. "Tuhat läheb korterile, toidule, siia-sinna. Aga kuhu läheb teine tuhat - pole enam minu asi." "Minu töötajad teenivad 2000 dollarit kuus," rääkis Bush. "Tuhat läheb korterile, autole, toidule... Aga kuhu läheb teine tuhat - see on juba nende probleem." "Aga meil Nõukogude Liidus teenivad töölised 500 rubla kuus," teatas Gorbatshov. "Aga kust nad võtavad ülejäänud poolteist tuhat - see on juba nende probleem."

***

Gorbatshov otsustas piirid avada. Järgmisel hommikul ärkas üle - Raissa Maksimovna kadunud. Läks tänavale - mitte hingelistki. Kremlis samuti mitte. Äkki helises telefon: "Mihhail Sergejevitsh, Ligatshov tülitab..." "Jegor Kuzmitsh, kullake, mis on juhtunud?" "Rääkisin ju teile, Mihhail Sergejevitsh, et piire ei tohi avada. Nüüd on kõik läinud. Kogu rahvas." "See tähendab, et me oleme sinuga kahekesi." "Mispärast kahekesi? Ma helistan Shveitsist."

***

1985. aastal oli delegatsioon eesotsas Gorbatshoviga ühes Moskva tehases ringkäigul. Nad astusid treiali juurde, kes teritas mingit detaili. Gorbatshov küsis treialilt: "Andke andeks, mulle pakub huvi üks asi: kas te suudaksite samamoodi töötada, kui oleksite ära joonud pudeli viina?" "Suudaksin." "Aga kaks pudelit?" "Suudaksin." "Aga kolm pudelit?" "Mis te ometi norite mu kallal, Mihhail Sergejevitsh?! Näete ju, et ma töötan!"

***

Gorbatshov hakkas rahvasaadikute kongressile hiljaks jääma ja käskis autojuhti kiiremini sõita. Autojuht keeldus, viidates kiire sõidu hädaohtlikkusele. Selle peale Gorbatshov vihastas, lasi auto peatada, saatis juhi tagaistmele ja asus ise rooli taha. Lausa lendav sõiduk äratab liiklusinspektorite tähelepanu ja üks neist hakkab Gorbathovi autot jälitama. Õige varsti pöördus jälitaja aga tagasi ja kandis ette, et autos istub väga tähtis "nina", mistõttu ta ei julgenud autot peatada. "Kes see siis on?" küsis ülemus. "Ei tea. Kuid autojuhiks on tal Gorbatshov isiklikult," kõlas vastus.

***

USA reporter küsis Gorbatshovilt: "Härra Gorbatshov, miks te oma parteiveduris seljaga ettepoole istute: nägu vasakule pööratud, kihutate teie hoopis paremale?" "Sellist paindlikkust nõuab tänapäevane poliitiline situatsioon," vastas Gorbatshov.

***

Eesti küsis endale kuuks ajaks iseseisvust. Gorbatshov pidas ministritega nõu ja otsustas keelduda. Eestlased arutasid asja omavahel ja küsisid siis iseseisvust üheks päevaks. Gorbatshov keeldus jälle. Siis küsisid eestlased iseseisvust ainult kümneks minutiks. Gorbatshov mõtles: "Mis nad selle kümne minutiga ikka teha jõuavad!" - ja lubaski. Kümne minuti pärast tundis Gorbatshov huvi: "Noh, kuidas Eestis lood on?" "Jaa, Mihhail Sergejevitsh," vastati talle, "esimese viie minuti jooksul kuulutas Eesti Soomele sõja ja järgmise viie minuti jooksul andis end vangi."

***

Rahvasaadikute kolmandal kongressil tegi Gorbatshov saadikutele ettepaneku: "Kes on sotsialismi poolt, istuge vasakule. Kes on kapitalismi poolt, istuge paremale." Kõik saadikud jagunesidki vastavalt veendumustele. Ainult Sobtshak tormas närviliselt ringi ega osanud kuhugi istuda. "Noh, mida teie siis veel ootate?" küsis Gorbatshov. "Teate, Mihhail Sergejevitsh, ma olen raskustes," vastas Sobtshak. "Ma tahaksin tööd teha nagu sotsialismi ajal, aga elada nagu kapitalismi ajal." "Milles siis küsimus, seltsimees Sobtshak?! Tulge meie juurde presiidiumisse!"

***

Gorbatshov palus Kashpirovskit: "Kui ma kõnet pean, ei saa ma kuidagi pidama. Teie istuge saali ja kui tunnete, et on aeg kõne lõpetada, saatke mulle vastav hüpnoos." Istung algas. Gorbatshov muudkui rääkis ja rääkis. Taipas küll, et on aeg esinemine lõpetada, aga ei saanud kuidagi pidama. Gorbatshov vaatas abiotsivalt Kashpirovski poole, aga see vehkis kätega ja õõtsus, nagu patsiendid harilikult tema enda seanssidel.

***

Enne Gorbatshovi Eesti visiiti hoiatas Raissa teda: "Mihhail, kullake, ära sõida Eestisse, sealt pole veel ükski venelane tagasi pöördunud..." "Ära karda," vastas Gorbatshov, "me läheme ju koos..."

***

Gorbashov sõitis oma USA visiidil koos Reaganiga linnast välja. Äkki hakkasid neid taga ajama gangsterid. Reagan pildus neile raha, kuid gangsterid korjasid dollarid üles ja kihutasid edasi. Siis kirjutas Gorbatshov midagi paberile ja viskas selle aknast välja. Gangsterid peatusid, lugesid kirjutatu läbi ja loobusid tagaajamisest. "Mis sa sinna kirjutasid?" küsis Reagan. "Ma kirjutasin, et see tee viib kommunismile."

***

Kohtusid Gorbatshov ja Reagan ja otsustasid üksteisest karikatuurid joonistada. Nad leppisid kokku, et seda, mis vööst allapoole jääb, ei joonistata. Gorbatshov joonistas Reagani - üks kõrv suur, teine väike: "Suure kõrvaga kuulad Kongressi, väikesega rahvast." Reagan joonistas Gorbatshovi - üks rind suur, teine väike: "Suurest rinnast toidad ministreid, väikesest direktoreid." "Aga rahvas?" küsis Gorbatshov solvunult. "Noh, me leppisime ju kokku, et me ei joonista seda, mis vööst allapoole jääb."

***

Mihhail Gorbatshov helistas George Bushile: "Ehitage meile suur kuurort." "Kas teil valuutat on?" küsis Bush. "Jätkub." "Noh, valuuta eest võime teile kasvõi kommunismi ehitada!"

***

Gorbatshov astus oma kabinetti Kremlis ja nägi, et tema laua taga istub Ivan Sussanin. "Sa vaata, kes meile külla on tulnud!" hüüdis Gorbatshov. "Miks te ometi ette ei teatanud? Ma oleksin sellise kohtumise puhuks kogu Poliitbüroo kokku kutsunud!" "Just-just," kiitis Sussanin takka, "kutsu aga kokku! Kui nad kokku saad, siis hakkamegi kõik koos astuma."

***

Mees küsis raudteejaama kassast: "Andke mulle üks pilet Gorbatshovskisse." Kassiir lehitses läbi kogu teatmiku ja ütles: "Teate, sellist linna pole olemas!" "Oh, vabandage! Mul tuleb nähtavasti eelmüügi kassasse minna."

***

Gorbatshov kutsus külla mehe, kes tema kohta anekdoote rääkis. Ta juhatas mehe uhkesse kuuetoalisesse korterisse. Korterid olid pärsia vaibad, videoaparatuur, köögirobotid, kristall-lühtrid, punasest puust mööbel... Gorbatshov näitas talle kõike seda ja ütles: "Vaat nii hakkab lähemas tulevikus elama iga lihtne nõukogude tööline." Mees aga küsis temalt: "Mihhail Sergejevitsh, kas te kutsusite mind selleks siia, et mina teile anekdoote räägiksin, või selleks, et te neid mulle ise räägiksite?"

***

Mees jalutas, suur arbuus käes. Talle tuli vastu Gorbatshov: "Sul on tore arbuus, seltsimees. Anna see õige mulle!" "Valige, Mihhail Sergejevitsh, missugust aga soovite!" "Kuidas - valige? Sul on ju ainult üks arbuus!" "Noh, ja mis siis! Teie olete meil ju samuti ainuke, aga ometi valisime teid!"

***

Raissa Maksimovna ja Mihhail Sergejevitsh heitsid magama. "Aga sina, Misha, ei võinud vist oletadagi," ütles Raissa Maksimovna äkki, "et magad kunagi ühes voodis NSV Liidu presidendi enda naisega!"

***

Gorbatshov läks linnasauna, võttis riidest lahti ja astus pesuruumi. Silmapilk tõstsid kõik mehed endale veekapa sülle. "Mis te minust häbenete?" imestas Gorbatshov. "Oh ei, ega me teid häbene, seltsimees president," vastasid saunalised kooris. "Me mõtlesime, et te olete koos Raissaga!"

***

Gorbatshov esines kongressil: "Seltsimehed! 1990-ndal aastal pole meil enam lihasaadusi. Millised on ettepanekud?" Saal vaikis. Korraga kajas hääl: "Hakkame töötama 10 tundi päevas!" "Aga 1991. aastal lõpevad meil piimasaadused," jätkas Gorbatshov. "Millised on ettepanekud?" "Hakkame töötama 16 tundi päevas!" hüüdis sama hääl. "Aga 1992. aastal algavad raskused leivaga." "Hakkame töötama ööpäevaringselt!" Gorbatshov heldis ja lausus liigutatult: "Kallis seltsimees, tänan teid toetuse eest! Lubage küsida, kus te töötate?" "Krematooriumis, Mihhail Sergejevitsh."

***

Käis NSV Liidu Kommunistliku Partei 27. kongress. Esines Gorbatshov: "Seltsimehed! Perestroika epohhil hakkame me elama veel paremini, kui enne elasime!" "Aga meie?" kostis hääl saalist. "Aga kes te selline olete?" küsis Gorbatshov. "Mina olen Jeltsin, Keskkomitee liige." "Sel juhul teie ka."

***

Käis NSV Liidu Rahvasaadikute I Kongress. Korraga tormas sisse keegi mees, automaat käes: "Kes on siin Boriss Jeltsin?" Saalitäis saadikuid näitas üksmeelselt Jeltsini peale. Mees päästis kaitseriivi lahti: "Borja, heida maha!"

***

Ükskord sai Jeltsin teada, et Ligatshov räägib temast anekdoote. Jeltsin tormas maruvihaselt Poliitbüroo istungile ja karjus juba lävelt: "Jegor Kuzmitsh! Kuidas te julgete minust anekdoote rääkida?! Või ei tea te, et minu poolt juhitav opositsioon püüdleb viimast jõudu kokku võttes ühiskonna konsolideerimise poole perestroika platvormil?" "Sul pole õigus, Boriss," vaidles Ligatshov rahulikult vastu, "sellist anekdooti pole ma veel kellelegi rääkinud."

***

Jeltsin jalutas varahommikul Moskvas. Ühel aknal märkas ta meest, kes talle rusikat näita. Naljapärast näitas Jeltsin talle samuti rusikat. Selle peale vehkis mees jälle rusikaga. Jeltsin muigas, koputas endale meelekohale ja läks edasi. Presidendi ihukaitse aga nabis mehe kinni ja küsis talt, mida see pantomiim tähendas. "Noh, kõigepealt näitasin talle rusikat, et hoia võimu," seletas mees. "Ja tema?" "Tema näitas, et hoiab. Ma näitasin talle siis, et hoidku kõvemini." "Ja tema?" "Tema näitas, et hoiaks küll, aga mõistust ei jätku."

***

Kaks Leningradi töölist omavahel: "Eile rääkis Jeltsin teleris, et varsti tuleb küllus." "Pole viga, elasime blokaadi üle, elame ka külluse."

***

Kui Jeltsinil algasid probleemid südamega, ei uskunud Venemaa Föderaalne Luureteenistus hetkekski, et see võiks Jeltsini enda süü olla. Nemad kahtlustasid, et tegemist on CIA agentidega, kelle ülesandeks on Jeltsin tappa. Nad hakkasid asja uurima ja juba paari nädala pärast oligi kaks agenti käes: Jim Beam ja Johnny Walker.

***

Jeltsin oli suremas ja sai patriarh Aleksius II-lt viimast jumalaarmu. "Kas ma saan pärast surma taevasse?" küsis Jeltsin. "Saad küll," vastas Aleksius II. "Aga kas Tshernomõrdin ka saab?" jätkas Jeltsin. "Jah, saab küll." "Aga Rodionov?" "Jah, ka tema saab taevasse." "Oh ōudust," ohkas Jeltsin, "siis läheb ka taevas jälle joomiseks!"

***

Gangsterid röövisid Zhirinovski ja nõudsid tema eest 20 miljonit dollarit lunaraha. "Me ei saa sellist summat maksta," vastas Jeltsin. Selle peale vastasid röövijad: "Siis saadame Zhirinovski teile tagasi.

***

Venemaa presidendivalimiste päeval käis Jeltsin mööda Moskvat ringi. Kõikjal räägiti, kui hea mees on Zhirinovski ja et uus põhiseadus on ebaseaduslik. Lõpuks ei pidanud Jeltsin enam vastu. Ta pani oma diplomaadikohvri käest, laskus põlvili, ajas käed taeva poole ja hüüdis: "Venemaa, ma ei tunne sind ära!" Tõusis siis uuesti püsti ja märkas, et tema kohver on kadunud. "Tunnen su jälle ära, Venemaa..." pomises Jeltsin.

***

Venemaa presidendivalmiste päeval rikkusid Punasel Väljakul moskvalaste rahu kaks meest. Üks karjus: "Olen Hitler! Olen Hitler!" Teine karjus: "Olen Zhirinovski! Olen Zhirinovski!" Helistati hullumajja, sealt tuldi kohale. Esimene mees viidi kaasa, teine mees oligi Zhirinovski.

***

Soome president Ahtisaari kohtus oma Venemaa visiidil president Jeltsiniga. Keset nõupidamist tuli talle kole pissihäda peale ja ta küsis oma abilt, kus siin tualett on. Jeltsin kuulis selle ära, kargas püsti ja teatas: "Mul on endal ka häda. Ma ise juhatan teid!" Ta viis Ahtisaari Kremli lossist välja, istus koos temaga oma limusiini ja kihutas linna peale. Varsti peatus ta ühe uhke hoone ees ja viis külalise sisse. Igal pool on marmor, skulptuurid, vaibad, palmid, lipud ja mundrites mehed. Jeltsin astus hooletult lähima palmipotini ja õiendas oma häda ära. Ahtisaari järgnes kõheldes tema eeskujule ja küsis siis: "Noh, ja nüüd?" Jeltsin vastas kavala naeratusega: "Haa! Nüüd paneme jooksu! See on Ameerika saatkond!"

***

Clinton tuli Moskvasse visiidile. Putin tutvustas talle Kremlit ja tegi siis ettepaneku Moskva jões väike suplus teha. Nad ujusidki üle jõe ja esimesena ronis kaldale Clinton. Seal aga ootas teda juba miilits: "Kodanik, te suplesite selleks mitte ettenähtud kohas ja teil tuleb selle eest trahvi maksta!" "Pidage nüüd - siin peab olema mingi arusaamatus!" õiendas Clinton. "Ma olen ju ometi USA president Clinton!" "No-no, seleta sa siin mulle!" pahandas miilits. "Viimati ütled veel, et see joodik, kes seal kalda poole mulistab, on Vladimir Putin!"

***

Ajaloolise Jalta konverentsi ühel istungil saatis USA president Roosevelt Suurbritannia peaministrile Churchillile kirjakese. See luges kirja läbi, muigas, kirjutas midagi samale lehele ja saatis Rooseveltile tagasi. President luges vastuse läbi ja viskas paberi prügikasti. Niipea, kui istung lõppes, tormasid venelased prügikasti puistama, et teada saada, mille üle need kaks mõtteid vahetasid. Roosevelt oli kirjutanud: "Mr. Churchill, teil on püksinööp lahti." "Vana kotkas enam oma pesalt lendu ei tõuse," oli peaministri vastus.

***

"Kui sa peaksid kohtus rääkima, et olen sinuga vahekorras olnud, siis ma ei tea, mis sinuga teen," ähvardas Clinton Monika Lewinskyt. "Oi, Bill, lõpuks ometi!" lööb Monika nägu särama. "Muidu sa ainult lubad ja lubad..."

***

President Clinton tahtis kontrollida, kui palju on riigis kuritegevust. Ta maskeeris end ära ja läks öösel Washingtoni jalutama. Esimese kolme minuti jooksul rööviti ta paljaks, järgmise viie minuti jooksul sai ta peksa, viisteist järgmist minutit kasutati teda seksuaalselt ära ja kõige lõpuks üritati tappa. "Jumal, kaitse Ameerikat!" mõtles Clinton õudusega. Sest ajast hakkaski Jumal Ameerikat kaitsma ja Clinton võis kaitsekulutusi vähendada.

***

Clinton külastas üht kooli ja küsib laste käest, kas nad teavad, mis on tragöödia. Üks väike poiss tõusis püsti ja teatas: "Kui mu parim sõber tänaval mängides auto alla jääks, siis see oleks tragöödia." "Ei," ütles Clinton, "see oleks õnnetus." Üks tüdruk tõstis käe: "Kui koolibuss viiekümne lapsega kuristikku sõidaks, siis see oleks küll tragöödia." "Ei oleks," seletas Clinton. "See oleks suur kaotus." Keegi ei osanud enam midagi öelda. Lõpuks tõstis üks poiss tagareast käe: "Kui lennukis, milles lendavad Bill ja Hillary Clinton, lõhkeks pomm, siis see oleks tragöödia." "Tore," lõi Clinton näost särama. "Ja kas sa oskad ka selgitada, miks see tragöödia oleks?" "Mmm," alustas poiss, "kuna see ei oleks õnnetus ... ja kindlasti ei oleks see ka suur kaotus..."

***

Bill ja Hillary Clinton külastasid kanafarmi Arkansases. Nii Billi kui Hillary jaoks oli organiseeritud isiklik giid, kes neile farmi tutvustas. Kanakuutidest mööda jalutades, seisatas Hillary hetkeks ja küsis, kas kukk tegeleb kanadega rohkem kui vaid korra päevas. "Kümneid kordi," vastas giid. "Palun öelge seda härra Clintonile," palus teda Hillary. Kui president oma saatjaskonnaga samast paigast möödus, informeeriti teda kuke agarusest. "Aga kas ta tegeleb kogu aeg sama kanaga?" küsis Clinton. "Oh ei, iga kord erinevaga," kõlas vastuseks. President noogutas aeglaselt ja ütles: "Palun öelge seda proua Clintonile."

***

Vestlesid kaks senaatorit: "Eile õhtul kohtasin ma Valge Maja lähedal Clintonit. Et ta on nii paks, kandis oma kollast vihmamantlit ja suitsetas, siis pidasin ma teda vabaks taksoks." "Aga sa said oma eksitusest ometi aru?" "Jah, aga alles siis, kui sisse püüdsin istuda..."

***

Jumal kutsus Bill Clintoni, Boriss Jeltsini ja Bill Gatesi enda juurde ja teatas neile, et 20 päeva pärast hävib maailm. Jeltsin läks tagasi Venemaale, kutsus Duuma kokku ja teatas: "Seltsimehed, mul on teile kaks halba uudist. Esimene on see, et Jumal on tõesti olemas, teine aga see, et 20 päeva pärast hävib maailm." Clinton läks tagasi USA-sse, kutsus Kongressi kokku ja teatas: "Leedid ja dzhentelemenid, mul on teile hea ja halb uudis. Hea uudis on see, et Jumal on tõesti olemas, halb aga see, et 20 päeva pärast hävib maailm." Gates läks tagasi Microsofti, kutsus kaastöötajad kokku ja teatas: "Dzhentelemenid, mul on teile kaks head uudist. Esimene on see, et mind on arvatud maailma kolme mõjukaima inimese hulka. Ja teine on see, et aasta 2000 probleemiga ei teki meil mingeid probleeme."

***

Hitler läks arsti vastuvõtule. Kuulus psühhiaater konstateeris: "Minu füürer, teil on närvid korrast ära!" "See on tühiasi," lõi Hitler käega. "Kui ma veel noor olin, siis kinnitasid arstid, et olen psühhopaat." "Aga te pole ju sugugi vana, mu füürer!"

***

Hitler pidi külastama hullumaja. Juhtkond viis patsientide seas läbi natslike rituaalide kiirkursused. Kui Hitler kohale jõudis ja kõnet pidama hakkas, jäi ta väga rahule. Haiged plaksutasid õige koha peal, tõstsid kätt ja hüüdsid kooris: "Heil Hitler!" Ainult paar valges kitlis meest olid kogu aeg vait. "Miks teie mingit vaimustust üles ei näidanud?" küsis solvunud Hitler pärast kõne lõppu. "Ega meie ole hullud," vastasid mehed, "me oleme sanitarid."

***

Teise maailmasõja ajal saatis üks truualamlik saksa daam Hitlerile sünnipäevaks järgmise sisuga õnnitluskaardi: "Soovin Teile kogu südamest seda, mida kogu saksa rahvas Teile soovib." Järgmisel päeval ta arreteeriti.

***

Hitler inspekteeris Berliini kaitsjate üksusi. Üks mees nägi vana välja ja Hitler küsis: "Teil on vist aastaid üle 70?" 80!" vastas vanamees. "Tõenäoliselt võitlesite juba I maailmasõjas?" "Oh ei, ma olin siis sõjaväeteenistuseks liiga vana!"

***

Kui Rudolf Hess oli lennukiga Inglismaal maandunud, viidi ta Churchilli juurde. "Ah teie siis oletegi see hull?" küsis Churchill huviga. "Ei," vastas Hess, "mina olen vaid tema asetäitja.

***

1941. aastal pöördus Hitler paraadil sõdurite poole kõnega ja need hüüdsid kooris: "Füürer, me järgneme sulle!" 1943. aastal külastas Hitler Idarinnet ja pidas taas kõne. Lõpetanud repliigiga, et naaseb peagi koju, kuulis ta sõdureilt südamest tulevat röögatust: "Füürer, me järgneme sulle!"

***

1941. aasta oktoobris kuulutas Goebbels raadios: "Punaarmee on purustatud!" Pärast lüüasaamist Moskva all levitati Saksamaal salaja karikatuuri, mis kujutas Goebbelsit seismas eesliinil ja hoidmas loosungit: "Venelased, teid pole enam!" Tema selja taga sosistab aga adjutant: "Need venelased ei oska ju saksa keelt..."

***

Liitlased pommitasid maatasa sõjatehase, kuid Goebbels ei lubanud sellest alalehtedes kirjutada: "Äärmisel juhul võite trükkida, et jänkid said vaid lehmale pihta!" Kohalik ajaleht tegigi nii, kuid lõpetas sõnadega: "Lehm põles neli päeva."

***

Pärast Goebbelsi enesetappu jõudis tema hing taevaväravasse. Peetrus andis talle pikksilma ja käskis läbi selle põrgut vaadata. Goebbels vaatas ja nägi: luksuslik baar kõiksugu napsidega, baaripukkidel aga napilt riietatud neiud. Aga kui propagandaminister lõpuks põrgu jõudis, nägi ta, et seal on kõik nii, nagu põrgut ikka kujutatud on. "Mida see siis tähendab?" küsis Goebbels pahaselt. "See on propaganda!" vastas kurat õelalt.

***

Nõukogude Liidu ja Soome läbirääkimised 1939. aastal Moskvas jooksid ummikusse ja tundus, et sõda on möödapääsmatu. Molotov tuli Paasikivi rongile saatma. Viimane kasutas juhust, et küsida: "Kui palju sõdureid te kavatsete Soome vastu saata?" "Miljonist peaks piisama," arvas Molotov. "Ah nii palju..." jäi Paasikivi mõttesse. "Meie arvestasime poole miljoniga. Kas ma võin Helsingisse helistada?" "Milleks?" huvitus Molotov. "Pean Mannerheimile ütlema, et kõigile soome sõduritele tuleb välja jagada veel üks padrunipide."

***

Teise maailmasõja alguses ründasid itaallased Kreekat, kuid löödi tagasi. Pealetungi juhatanud kindral raporteeris Mussolinile: "Meie väed ei pääse läbi, sest vastaste poolel sõdivad ka soomlased." Mussolini sai vihaseks, helistas kohe Helsingisse ja palus soomlased tagasi kutsuda. Mannerheim uuris asja põhjalikult ja teatas lõpuks Rooma, et Kreekas on praegu vaid neli soome sõjameest, tõenäoliselt vabatahtlikud. Mussolini saatis kohe telegrammi: "Neist neljast ongi jutt. Tegutsege kiiresti, kaalul on itaalia sõjameeste au!"

***

Mannerheimi matustel lasti aupauke. Marssali pojapoeg ei saanud asjast aru: "Kas nad on Jumala peale vihased, et taevasse auke lasevad?"

***

Kui Mannerheim hinge heitis ja paradiisi värava ette jõudis, ootas teda seal juba Peetrus: "Marssalil ei sobi olla jalamees, tulge koos hobusega." Mannerheim läks maa peale tagasi ja küsis Kekkoselt nõu, mida teha. President otsustas Peetrusele ise selgeks teha, et hobuseid sõjas enam ei kasutata ja marssal tuleb ratsutagi taevasse lubada. Ent niipea kui Peetrus nägi Mannerheimi koos Kekkosega, sa "Ma ju ütlesin sulle, et tule hobusega, aga sina tahad eesliga taevasse saada!"

***

Telefonikõne: "Kas loomaarst kuuleb?" "Seda küll." "Meil on siin hobune, kelle jalg ei lähe sirgeks." "Ei või olla!" "Oleme neljakesi üritanud, aga ei miskit." "Kus te olete?" "Mannerheimi tänaval." "Ja kelle hobune see on?" "Eks ikka marssali oma..."

***

Kaks soomlast omavahel: "Oled kuulnud, mida Paasikivi Moskvas rääkis?" "Ei." "Sul on õigus, talle ei antudki sõna."

***

Küsimus: "Mis on tugevam kui Mannerheimi liin?" Vastus: "Eks ikka Paasikivi-Kekkose liin."

***

1956. a. presidendivalimiste ajal kohtusid kaks koolivenda. "Kelle poolt hääletasid?" "Andsin hääle Kekkosele." "Kas tunned teda hästi?" "Isiklikult küll mitte." "Ja ometi andsid talle oma hääle! Miks sa Fagerholmi poolt ei hääletanud?" "Sest teda tunnen ma liiga hästi..."

***

Pärast Teise maailmasõja lõppu muudeti Soome ja Nõukogude Liidu vahelist piiri. Juhtus nii, et Jorma talu sattus valele poole ja mees pidi ära kolima. Moskvast tulnud komisjon keelitas Jormat, et jäägu oma tallu elama ega keegi talle liiga ei tee, kuid laplane keeldus: "Ma jääksin küll, aga Venemaal on külmad talved!"

***

Ajalehes "Helsingin Sanomat" ilmus 7 nõuet presidendile. 1. President peab olema täiesti usaldatav, ta ei tohi mingil juhul alt vedada. 2. Presidendi tegevus peab olema nii tõhus, et kodanikele on garanteeritud muretu ja kindel elu-olu. 3. President olgu kindel - ta peab ka kõige raskemal ajal vankumatult oma kohal püsima. 4. President olgu kohanev ja sobitatav ka kõige kitsamatesse paikadesse. 5. Ülemääraste pingete vältimiseks peab ta olema pehme ja kuiv. 6. Kõige parem president on silmapaistmatu president. 7. Mida vähem president oma riigi kodanikele meelde tuleb, seda parem.

***

Kekkonen juhtis delegatsiooni, mis pidas läbirääkimisi rootslastega. Läbirääkimiste ajal tellisid soomlased tonnide viisi kahekordset WC-paberit. Parlamendis kritiseeriti Kekkost selle eest, et ta kallist topeltpaberit tellis. President vihastas ja selgitas: "Kas te siis tõesti ei tea, et NSV Liit nõuab koopiat kõigest, mis Soomes sünnib!"

***

Kekkonen oli Põhja-Soomes matkamas ja eksis teelt, vajudes lõpuks põlvini sohu. Üks metsaraidur päästis ta sealt välja. Kekkonen küsis: "Kas tead, kes ma olen?" "Ei." "Olen Urho Kalevi Kekkonen! Selle eest, et mind päästsid, võid soovida mida tahes." Mees mõtles kaua ja ütles viimaks: "Ma soovin seda, et sa kellelegi ei lobiseks, et just mina su rumalast peast soost välja aitasin!"

***

Kekkonen külastas Moskvas Brezhnevit. Nagu kombeks, katsetati ka seekord, kumb jääb peale - mees või viin. Pärast esimest pudelit küsis Brezhnev: "Mis sa sellest arvad, kui anname teile Karjala tagasi?" "Pole paha mõte," kiitis Kekkonen. Kui teine viinapudel tühjaks sai, arvas Brezhnev: "Järsku peaksite Petsamo ka tagasi saama." "See on mehejutt," vastas Kekkonen. Hommikul, kui mõlemal mehel pea hirmsasti valutas, urises Brezhnev: "Mis oleks, kui õige liidaks Soome NSV Liiduga?" "Selle üle tasub mõelda," vastas Kekkonen. "Aga kas see maa-ala pole mulle valitsemiseks siiski liiga suur?"

***

Pärast Kekkose visiiti Tartu Ülikooli küsiti presidendilt: "Mis teile kõige rohkem meelde jäi?" "Värske värvi lõhn," vastas Kekkonen.

***

Kui venelastel oli 1966. aastal piirisõda hiinlastega, kutsuti Kekkonen Moskvasse, et ta peaks seal loengu teemal: "Kuidas hoida suhteid suure idanaabriga".

***

Gorbatshov kohtus Kekkosega Soomes ja imestas: "Küll teil on palju punkareid!" Kekkonen tundis end riivatuna ja pistis: "Ju on neid teilgi!" Gorbatshov ei uskunud: "Võite lõpu teha kõigile punkareile, keda Moskvas näete!" Paari päeva pärast ilmus ajalehes "Helsingin Sanomat" sensatsiooniline reportaazh: "Moskvas on tundmatud isikud maha lasknud 13 Soome turisti!"

***

Kekkonen istus lennukis ja küsis kaaslastelt: "Mis oleks, kui viskaks 1000-margase alla, mõni soomlane saaks õnnelikuks?" "Viska parem 10 sajalist, siis on õnneseeni rohkem," pakkus keegi. "Aga võibolla hüppad ise alla, siis saavad kõik õnnelikuks..." soovitas üks presidendi saatjaskonna liige.

***

USA president Johnson, NLKP peasekretär Hrushtshov ja Soome president Kekkonen arutasid, kas Jumal on olemas või ei. Hrushtshov ei uskunud kõigevägevamasse: "Maailmas on ikka veel kapitaliste, kes tööinimesi ekspluateerivad. Kui Jumal tõesti olemas oleks, siis ei laseks ta sellel sündida." Johnson nägi asja nii: "Kui Jumal eksisteeriks, siis ei lubaks ta sellist pimeduseriiki, nagu seda on kommunistide oma." Lõpuks avaldas ka Kekkonen oma arvamuse: "Olen viimasel ajal Jumala olemasolus kahtlema hakanud, sest ta pole mind ikka veel riigivisiidile kutsunud..."

***

USA president Jimmy Carter saabus visiidile Helsingisse ja president Kekkonen käskis Karjalaisel teda tervitama minna. Soome välisminister nägi kurja vaeva, et selgeks õppida, kuidas kõrget külalist vastu võtta ja kordas aina omaette algust: "How are you? How are you?" Vapiga lennuk maanduski Vantaa lennuväljale ning Karjalainen tõttas Carterile vastu, raputas ta kätt ja küsis: "Who are you, mister president?"

***

Soome omaaegse välisministri Ahti Karjalaise inglise keele hääldus oli kehvavõitu, millest ta ka ise teadlik oli. Seepärast alustas ta oma kõnet sageli nii: "See pole minu emakeel. Loodan, et kõne lõppedes te ei protesteeri, justkui pole see ka teie emakeel... "

***

Karjalainen kohtus Ameerikas puhkusel viibides ühe kauni neiuga ja sosistas talle tantsu ajal kõrva: "I love you." Neiu sosistas vastu: "I love you too..." Minister mõtles pikalt ja lausus siis: "I love you three!"

***

President Ahtisaari läks oma adjutandi saatel ühte Helsingi eliitrestorani ja tellis kilpkonnasuppi. Möödus poolt tundi, kuid suppi ei toodud. Adjutant läks kööki asja uurima ja nägi õnnetu näoga peakokka, köögikirves käes, tema ees lõikelaual lamas aga "Olge teie kirvega valmis, küll ma ta pea kilbist välja saan," ütles adjutant kokale ka pistis näpu kilkonnale tagumikku. Kilpkonna pea jõnksatas välja ja kokk lõi selle kirvega maha. "Suur tänu teile, härra ohvitser!" tegi kokk sügava kummarduse. "Aga öelge mulle, kus te niisugust asja olete õppinud?" "Ah, see on puha kogemuste asi," lõi adjutant käega. "Mis te arvate, kuidas ma igal hommikul Ahtisaarile lipsu ette saan?"

***

Vestlesid Soome ja Eesti president. "Tead, Lennart," ütles Ahtisaari, "ma nägin täna öösel unes, et Jumal pakkus mulle maailma valitsemist ja et ma võtsin pakkumise vastu." "Ka mina nägin unes midagi sarnast, Martti," vastas Meri. "Ma nägin nimelt, et mulle anti sinu avaldus, aga et ma ei võtnud seda vastu."

***

Ühes lennukis lendasid Lennart Meri ja Martti Ahtisaari. "Mis sa arvad, Lennart, kui lennuk praegu alla kukuks ja me surma saaks, kelle rahvas siis rohkem leinaks?" küsis Ahtisaari. "Vene rahvas," vastas Meri. "Miks???" "Sest meie lennukis polnud Jeltsinit."

***

President Meri pahandas millegi peale ja ütles: "Kui president Päts praegu elus oleks, siis sellise lolluse peale keeraks ta end hauas ringi!"

***

Tartu Ülikool tellis president Meri, peaminister Laari ja haridusminister Lukase pildid. Juhtkond kogunes aru pidama, kuhu oleks neid pilte kõige parem paigutada. Lõpuks otsustas rektor Aaviksoo: "Meri ja Laari riputame üles, aga Lukase paneme seina äärde!"

***

President Lennart Meri mõtles. See hakkas talle meeldima. Ta mõtles veel.

***

President Meri lasi Kadrioru parki lahti oma kassi ning andis Kaitsepolitseile, Kaitseliidule ja Tallinna politseile ülesande kass üles otsida. Kaitsepolitsei toppis pargi täis oma loominformaatoreid, kes küsitlesid iga puud, põõsast ja kivi. Kolm kuud pärast pingelist uurimist jõudis Kaitsepolitsei järeldusele, et sellist looma nagu kass pole üldse olemas. Kaitseliit otsis kaks nädalat tulemusteta. Pärast seda panid kaitseliitlased pargi põlema, tappes nõnda kõik sealsed loomad, ja teatasid siis presidendile, et kass on surnud. Tallinna politsei tõi aga juba kahe tunni pärast Merile läbipekstud orava, kes karju