Noormees ei taha sõjaväkke minna ja teeskleb arstlikus komisjonis, et on peaaegu pime. Arst näitab käega seinal rippuva kontrolltabeli poole ja käsib öelda, millised tähed on tabeli ülemises reas. "Mis tabel? Kus see tabel veel on?" küsib noormees. "Teie nägemine pole tõesti suurem asi," ütleb arst ja kirjutab talle sõjaväest vabastuse. Õhtul läheb noormees oma tüdrukuga kinno ja satub oma suureks ehmatuseks sellesama arsti kõrvale. Püüdes olukorda päästa, küsib ta arstilt: "Andke andeks, kas see rong läheb Tallinnasse?"

***

Arstlikus komisjonis ütleb arst kutsealusele: "Palun vaadake seda pilti seal seinal." "Ma ei näe seal mingit pilti," vastab noormees. "No nii, nägemine on teil täiesti korras. Seal ei ole tõesti mingit pilti. Olete väeteenistuseks kõlblik."

***

Arst tunnistab kutsealuse sõjaväekõlbulikuks. "Aga ma olen ju lühinägelik!" protesteerib see. "Jutt või asi!" ütleb arst. "Eile tunnistasin ma näiteks sõjaväekõlbulikuks ühe pimeda mehe." "Taevas halasta! Ja pime inimene võetigi sõjaväkke ?" "Kahjuks mitte. Selgus, et pimedale määratud juhtkoeral olid lampjalad."

***

Arstlikus komisjonis küsitletakse kutsealust: "Tabeli ülemisi tähti näed?" "Näen." "Jalaväkke. Järgmine! Ülemisi tähti näed?" "Ei näe." "Mind näed." "Näen." "Suurtükiväkke. Järgmine! Ülemisi tähti näed?" "Ei näe." "Mind näed?" "Ei näe." "Nutikas poiss! Luuresse!"

***

Jack kutsutakse arstlikku komisjoni. Komisjon otsustab: anda kaheks aastaks ajapikendust. "Jumala pärast, te peate mu kohe sõjaväkke võtma!" hüüab Jack kohkunult. "Ma müüsin ära oma auto, ütlesin üles korteri, kihlusin nelja tüdrukuga ja..." "Ja mis veel?" "Ja eile ütlesin ma oma direktorile näkku, mis ma temast arvan."

***

Sõjakomissariaadis kannab üks noormees läbivaatuse ajal väga suuri ja puhvis trussikuid. "Miks nad teil sellised on?" küsitakse temalt. "Ma arvasin, et satun äkki langevarjuriks," seletab kutsealune, "siis on sellistest pükstest palju abi." "Kas te olete hull või?" küsitakse kõrgest komisjonist. "Kas paistab väga välja või?" küsib poiss vastu.

***

Värbamiskomisjon küsib tulevaselt sõdurilt: "Kes olid teie ema ja isa enne abiellumist?" "Enne abiellumist ei olnud nad minu isa ja ema," kõlab vastus.

***

Armeesse värbamise komisjonis tunneb ohvitser heameelt, kui näeb noort meest sisse astumas. Viimane küsib: "Kas teie panite välja plakati: "Tule sõjaväkke!"?" "Muidugi. Tahate, vormistame kohe ära?" "Mis te nüüd! Tulin vaid ütlema, et minuga ei maksa teil arvestada."

***

USA sõjaväe värbamiskomisjonis. "Kas te koolis olete käinud?" "Olen õppinud Los Angelese ja Columbia ülikoolis." "Kirjutaja! Märkige üles - oskab lugeda ja kirjutada."

***

Jim ja John on kaksikvennad ning nii sarnased, et keegi ei suuda neid eristada. Nad kutsutakse ühel ja samal päeval sõjaväekomisjoni ette. Jim riietub lahti, läheb doktorite ette ja naaseb hiilgavas meeleolus: "Mind tunnistati teenistuskõlbmatuks!" "Tead mis," palub John, "mine näita end veel kord, ka minu eest!" Jim teebki, nagu palutud ja on mõne minuti pärast tagasi, öeldes: "Pole midagi parata, vennas, sina oled kõlblik küll!"

***

"Ma ei saa sõjaväkke minna," teatab kutsealune. "Mul on allergia." "Mille suhtes te siis allergiline olete?" küsib arst. "Sõjaväeteenistuse suhtes."

***

Sõjakomissariaadis: "Niisiis, seltsimees kutsealune, me otsustasime saata teid mereväkke." "Aga ma ujun nagu kirves!" "Kas tõesti? Väga hea, siis lähete ehituspataljoni."

***

Sõjaväekomisjonis seletab kutsealune: "Mina sõjaväkke ei kõlba, mul on üks jalg lühem kui teine." "Väga hea," teatab komisjon, "meil ongi mägiküttide väeossa uusi mehi vaja."

***

"Kus te sooviksite teenida?" küsitakse kutsealuselt sõjaväekomisjonis. "Kindralstaabis," vastab noormees. "Mis asja? Olete peast segi või?" "Kas sinna siis muidu ei võeta

***

Sõjaväekomisjonis küsitakse kutsealuselt: "Miks te just lennuväes tahate teenida?" "See on ainus väeliik, kus saab ülehelikiirusega taganeda," vastab kutsealune.

***

Kaitseväe vastuvõtukomisjonis. "Eriala?" "Mehaanik." "Soomuki peale. Järgmine!" "Jurist." "Staapi. Järgmine!" "M-m-a-a k-k-o-k-k-u-t-a-n." "Väga hea. Kuulipilduriks!"

***

"Te tahate minna aega teenima mereväkke. Aga kas te ujuda oskate?" küsitakse kutsealuselt. "Mina arvasin, et seal sõidetakse ikka laevaga," vastab kutsealune."

***

Vestlevad kaks kutsealust: "Miks sind kaitseväkke ei võetud?" "Ma ise ka ei tea. Vedasin veel arstliku komisjoni esimehega kümne tuhande krooni peale kihla, et võetakse."

***

Noormees ei taha aega teenima minna. Et meditsiiniline komisjon ta kõlbmatuks tunnistaks, otsustab noormees rikkuda oma uriiniproovi. Ta võtab natuke uriini isalt, õelt, koeralt ja endalt ning viib proovi ära. Paari päeva pärast saabub riigikaitse osakonnast vastus: "Teie isal on tripper, teie õde on neljandat kuud rase, teie koeral on suhkruhaigus ja teie ise lähete aega teenima!"

***

Noormees kutsutakse sõjaväkke. Teenima peab ta minema välismaale. Isa loeb talle sõnu peale: "Ja ära sa seal naistega vahekorda astu! Muidu saad nakkuse ja nakatad ka oma naise. Temalt saan nakkuse mina ja minult sinu ema. Aga sa ju tead missugune su ema on - nakatab kogu küla!"

***

Ema saadab poja sõjaväkke ja tahab seejärel ennustajalt teada, milline karjäär tema poega seal ees ootab. "Temast saab tõenäoliselt väga kuulus mees," teatab ennustaja. "Kas temast saab siis kindral või koguni marssal?" erutub ema. "Oh ei," muigab ennustaja, "teie poeg saab kuulsaks sellega, et elab väga vanaks..."

***

Kena neiu seisab sõjakomissariaadi värava taga ja nutab. "Mis juhtus, kas peigmees võeti sõjaväkke?" küsib tunnimees kaastundlikult. "Jah, kõik viis tükki korraga."

***

Sõjaväes on täpselt ette nähtud, kes mida peab oskama. Kuni vanemleitnandini (kaasa arvatud) peab igaüks oskama iseseisvalt tegutseda. Kapten peab oskama iseseisvat tegutsemist korraldada. Major peab teadma, kus mida tehakse. Kolonelleitnant peab oskama ette kanda, kus mida tehakse. Kolonel peab oskama iseseisvalt üles leida koha, kuhu on vaja alla kirjutada. Kindral peab oskama iseseisvalt alla kirjutada sinna, kuhu näidatakse.

***

Kindral inspekteerib kasarmut inspekteerima, näeb maas suitsukoni ja käratab: "Kurat, kelle koni see on?" Päevnik lööb kannad kokku: "Kohe küsin, härra kindral!" ja jookseb kasarmusse. Tagasi jõudes kannab ta ette: "See pole kellegi oma, võite lõpuni tõmmata, härra kindral!"

***

Kindral inspekteerib sõjaväeosa ja karjub ohvitseride peale: "Teil siin on kord täiesti käest ära, teie ise aga lakute viina ja käite siis ringi, endal nina punane peas nagu kurk!"

***

"Seltsimees kindral, paistab, et reamees Ivanovi langevari ei avane !" "Sellest pole midagi, õnneks on need vaid manöövrid !"

***

Kindral inspekteerib väeosa: "Reamees! Teil puudub mundri eest üks nööp!" "Oleks mul teie mured, seltsimees kindral..."

***

Kindral teeb kasarmus õhtust ülevaatust: "Leitnant, selle lahtise kraenööbi eest lähete te kaheks ööpäevaks peavahti!" "Härra kindral, kas ma tohin juhtida teie tähelepanu sellele, et ka teil on kraenööp lahti?" märgib leitnant. "Väga hea," teatab kindral, "lepime siis kokku, et kuna te juba niikuinii peavahti lähete, siis istute lisaks veel kaks päeva minu eest kah."

***

Kindral inspekteerib kasarmut. Korraga jääb ta seisma, tõmbab ninaga ja küsib: "Mis siin haiseb?" Korrapidaja lööb kulpi ja raporteerib: "Ei tea, seltsimees kindral! Enne teie tulekut ei haisenud siin miski!"

***

"Sinuga on täna midagi veidrat lahti," ütleb üks kindral teisele. "Ahhaa, ma tean, milles on asi. Esimest korda, sest ajast kui sind tunnen, oled sa tulnud välja ilma medaliteta." Teine kindral vaatab oma rinda ja karjatab: "Oh, ma unustasin need oma pidzhaama külge!"

***

Kindrali autojuht sosistab enda kõrval istuvale kindrali adjutandile: "Jõuame valitsuse teele." Adjutant pöördub sosistades kindrali poole: "Jõuame valitsuse teele." Kindral ütleb oma prouale sosinal: "Jõuame valitsuse teele." Proua kindralile: "Miks sa sosistad?" Kindral adjutandile: "Miks sa sosistad?" Adjutant autojuhile: "Miks sa sosistad?" Autojuht: "Jõin eile külma õlut."

***

"Kuidas te nii palju ordeneid olete saanud?" küsitakse ühelt ameerika kindralilt. "Jah, teate, seda peab oskama," vastab kindral. "Ei pea olema seal, kus neid teenitakse, vaid seal, kus neid jagatakse."

***

"Te lasete võimatult halvasti!" pole väeosa inspekteeriv kindral sõdurite laskeharjutustega rahul. Ta võtab ühe automaadi, sihib ja tulistab. "Mööda," teatab märklaudade jälgija. "Vaat nii te mul lasetegi," ütleb kindral sõdurite poole pöördudes. "Lihtsalt häbi! Kapten, võtke automaat ja näidake meestele, kuidas lasta tuleb!"

***

Sõjakooli inspekteeriv kindral ei jää seal valitseva olukorraga rahule. Ta käsib sõjakolli ülemat kuuajalise kartseriga karistada. "Ta suri täna öösel infarkti," teatab üks ohvitser. "Otsekohe uus ülem määrata ja ta kartserisse saata!" annab kindral korralduse.

***

Reamees marsib staapi, lööb kindrali ees kannad kokku ja raporteerib: "Härra kindral, sinu naine saabus." "Mis tähendab "sinu naine"?!" käratab kindral. "Tuleb öelda "teie naine"!" "Ei," vaidleb sõdur vastu. "Meie naine oli ta eile õhtul, täna on ta sinu oma."

***

"Miks te au ei anna?" käratab kindral tunnimehele. "Aga kes te niisugune olete?" küsib tunnimees vastu. "Kuidas?!" hüüab kindral. "Te ei tea, kes ma niisugune olen?!" "Poisid," hüüab tunnimees kaaslastele, "siia tuli mingi vana lollpea, kes ei tea sedagi, kes ta niisugune on!"

***

Kindral inspekteerib väeosa, kus ta kunagi komandör oli. Tookord valitses seal täielik korralagedus, nüüd on aga kõikjal kord ja puhtus. Tunnimehed on vahipostil, relvad püramiidis, sõdurid annavad laitmatult au. "Kuidas teil siin kõik nii heas korras on?" imestab kindral. "Meil on hästi tubli lipnik, härra kindral," vastab komandör. "Kutsuge ta siia." Lipnik siseneb ja tõstab käe kõrva äärde: "Härra kindr... Pane kraenööp kinni!" "Mida?!" ei usu kindral oma kõrvu. "Pane kraenööp kinni!" Komandör sööstab kindrali juurde ja sosistab: "Palun teid, härra kindral, pange kraenööp kinni. Tema kolmandat korda ütlema ei hakka."

***

Kindral inspekteerib väeosa. "Kuidas on, sõdurid, kas toitu jätkub?" "Jätkub, seltsimees kindral ja jääb ülegi!" "Tubli! Ja mis te ülejääkidega teete?" "Sööme ära ja tuleb puudugi, seltsimees kindral!"

***

Vana kindral meenutab seltskonnas üht ammust lahingut ja räägib: "Siis näitasin ma neile kuraditele, et argpüksi koht ei ole lahinguväljal." "Kuidas te seda neile näitasite?" küsib keegi. "Lasksin lahinguväljalt joonelt jalga."

***

Sõdur jutustab sõpradele: "Medali sain ma selle eest, et päästsin kaks naist. Ühe enda ja teise kindrali jaoks."

***

Kindral inspekteerib väeosa. "Tarakane on teil liiga palju!" teatab ta köögis. "Nad ei meeldi mulle mitte üks raas!" "Näidake, missuguseid nimelt teile ei meeldi ja ma lasen need kohe maha lüüa!" teeb väeosa komandör ettepaneku.

***

Manöövrite ajal tuleb jalaväeüksusel ületada jõgi . Üksuse komandör märkab aga, et manöövreid jälgiv kindral on lasknud sillale paigutada tahvli kirjaga: "Sild on õhku lastud." Üksusel pole jõe ületamiseks mingeid tehnilisi vahendeid. Ja varsti näeb kindral, et mehed marsivad üle silla, kandes ees loosungit: "Me ujume."

***

Kindral jalutab lapselapsega. "Vanaisa, kas mina saan ka kindraliks, kui ma suureks kasvan?" küsib väikemees. "Loomulikult," vastab kindral. "Aga marssaliks?" "Ei, marssaliks ei saa, marssalitel on endal lapselapsed."

***

Vana kindral meenutab seltskonnas üht ammust lahingut ja räägib: "Siis käsutasin ma mehed rünnakule. Mu väeosa järgnes mulle kui üks mees. Tema nimi oli John. Teised olid juba jalga lasknud."

***

Pentagoni superarvuti annab häiresignaali. Kohale tormab kindral. "Venelased ründavad meid!" teatab arvuti. "Õhust või merelt?" küsib kindral. "Jah," vastab arvuti. "Mis "jah"?" "Jah, sir!"

***

Kindral saadab adjutandi sünnitusmajja oma lapselast vaatama. Adjutant tuleb tagasi ja kannab ette: "Härra kindral, laps on täitsa teie moodi!" "Väga hea," ütleb kindral. "Ja missugune nimelt?" "Paks, palja peaga, ei saa millestki aru ja röögib kogu aeg."

***

Kindral pöördub adjutandi poole: "Noh, kas teenistus pole juba ära tüüdanud? Kuule, ma annan sulle 500 krooni, mine täna õhtul lõbumajja, puhka, naudi elu. Ainult vaata, et tüdruk ikka terve oleks." Hommikul tuleb adjutant tagasi. "Noh, kuidas oli?" huvitub kindral. "Kas tüdruk oli ikka terve?" "Tüdruk oli isegi nii terve," vastab adjutant, "et ma suutsin oma 500 krooni talt ainult suure vaevaga tagasi võtta."

***

Kindral on inspektsioonireisil Turkestani sõjaväeringkonna kauges garnisonis. Vaatab üle, jääb kõigega rahule ja küsib: "Aga kuidas teil siin naistega lood on?" "Emakaamel aitab hädast välja, seltsimees kindral." "Hm. Huvitav. Hea küll, proovin järele." Ronib toolile ja proovibki: "Nojah, aga naine on siiski parem." "Seltsimees kindral, te saite valesti aru! Kaameliga sõidame me naaberauuli tüdrukute järele!"

***

Kindral ärkab kohutava pohmakaga ega suuda kuidagi meenutada, mis eile juhtus. Voodi kõrval seisab adjutant ja triigib ta vormikuube. "Määrisin ära," mõtleb kindral õudusega. "Noh, pole viga, küll kuidagi välja keerutan." "Tead," pöördub ta siis adjutandi poole, "eile juhtus minuga ilge jama. Sõitsin polku kontrollima, seal aga tormas nurga tagant välja mingi purjus leitnant, jooksis mu pikali ja määris nõnda vormikuue ära." "Noh, aga teie, seltsimees kindral?" "Mina andsin talle, lurjusele, kümme päeva kartsa, nagu ette nähtud." "Vähe andsite, seltsimees kindral." "Kuidas nii?" "See raibe on teil ka püksid täis lasknud."

***

Kindral on oma noore naisega voodis. Naine surub end tema vastu ja ütleb: "Kallis, mul on niisugune tunne, et ma olen rase." "Aga mina ei ole, ha-ha-haa!" naerab kindral.

***

Reamees tormab staapi ja teatab: "Härra kindral, sulle on kiri!" "Mitte "sulle", vaid "teile"!" käratab kindral. "Ei ole mulle, ümbriku peal on sinu nimi," vaidleb sõdur vastu.

***

Adjutant aitab kindralil riietuda: "Härra kindral, teatan alandlikult, teil on aluspüksid tagurpidi jalas." "Kas ava on taga?" küsib kindral. "Ei, pruun on väljaspool."

***

Kindral kontrollib väeosa lipnike taiplikkust: "Mis see on: paar musti, läikivaid ja seisavad ukse kõrval?" Täielik vaikus. Keegi ei oska midagi arvata. "Olete ikka idioodid! See on paar saapaid. Nüüd esitan veidi keerulisema küsimuse: neli musta ja läikivat ja seisavad ukse kõrval?" Taas vaikus, ei ühtki vastust. "Täielikud idioodid! Need on ju kaks paari saapaid. Ja nüüd veel raskem küsimus: elab soos, on roheline ja krooksub?" Üks lipnik tõstab käe. "Noh, mis te vastate?" "Kolm paari saapaid!"

***

Kindral koostab oma alluva iseloomustust. "Kolonel Tamm on juba oma loomult võitleja. Kuni lõunasöögini võitleb ta näljaga ja pärast lõunasööki unega."

***

Sõdur pöördub kindrali poole: "Lubage pöörduda, seltsimees kindral!" "Hani pole seale seltsimees!" kähvab kindral. "Seltsimees kindral, mina olen niisugune hani, et võin ükskõik millise seaga suhelda."

***

Kindral noorsõdurile: "Miks te sandaalides olete?" "Mul on luba," vastab noorsõdur. "Kes lubas?" "Ema."

***

Pressikonverentsil piinavad ajakirjanikud kindralit oma küsimustega. Viimaks palub kindral luba esitada üks vastuküsimus: "Kui te kõik nii targad olete, nagu tundub, öelge palun, miks te siis rivis ei käi?"

***

Noorsõduritele antakse käsk rakett üle värvida. Üks neist unustas aga kogemata oma värviämbri raketi külge rippuma. Kindral tuleb väeosa inspekteerima, näeb ämbrit ja küsib: "Mis see on?" Väeosa komandör on hädas, kuidas sa ütled, et see on ämber? "See on antenn," leiab ta lõpuks vastuse. "Näen isegi, et antenn," ütleb kindral tähtsalt, "aga miks nii kehvasti värvitud?!"

***

Keegi kindral jalutab linnas ja näeb korraga sellist vaatepilti: viienda korruse rõdult kukub alla lipnik, tõuseb püsti, klopib püksid puhtaks ja läheb edasi nagu poleks midagi juhtunud. Kindral kutsub ta enda juurde: "Lipnik, kas te saaksite seda korrata?" "Üldiselt ju võiks," vastab lipnik, "aga kus on garantii, et ma jälle pea peale kukun?"

***

"Miks sa kindralile au ei andnud?" käratab seersant noorsõdurile. "Ma ei teadnud, et see on kindral," vastab noorsõdur. "Tema õlakutel olid tammelehed, ma mõtlesin, et tegemist on metsavahiga."

***

Reamees Ivanov seisab vahipostil. Tuleb seersant: "Ega kindral pole tulnud?" - "Ei, kedagi pole tulnud." "Kui tuleb, kanna mulle kohe ette!" Mõne aja pärast tuleb seersant uuesti: "Ega kindral pole tulnud?" - "Ei ole." Varsti tuleb seersant kolmandat korda: "Ei ole tulnud?" - "Ei." - "Kui tuleb, kanna ette." Ivanov seisab vahipostil edasi. Tuleb keegi mundris mees. "Kas sina oled kindral?" küsib Ivanov. - "Mina jah." Ivanov astub talle ligi, haarab rinnust kinni ja käratab: "Kus kurat sa hulgud? Seersant on juba kolm korda sinu järele küsinud!"

***

Kolonel Smithil veab, ta saab kutse saatkonna vastuvõtule. Banketil istub tema kõrval seksikas blondiin ja kolonel hakkab kohe daamiga flirtima. Ilmselt on sümpaatia vastastikune ja kolonel söandab laua all daami põlve silitada. Ent mida julgemaks kolonel muutub, seda salapärasemalt daam naeratab. Lõpuks võtab ta laualt menüü ja kirjutab sinna midagi. "Ilmselt aadressi, kus me homme kohtume," mõtleb kolonel. Daam ulatas talle menüü ja kolonel loeb selle tagaküljelt: "Pidage piiri! Jim Carruthers, vastuluure."

***

Inglise kolonel läheb arsti juurde. See vaatab ta läbi ja teatab: "Sir, teil on vesi põlves." "Vesi?" kohkub kolonel. "See pole võimalik, ma olen kogu elu ainult viskit joonud. Ah jaa, nüüd ma mõistan - see on tingitud sellest neetud jääst!"

***

Kapral vaatab, et lipnik tuleb ja käratab kaitseväelastele: "Valvel!" Siis, nähes, et lipniku asemel tuleb hoopis kolonel, kamandab ta uuesti: "Veel rohkem valvel, kolonel tuleb!"

***

Adjutant külastab oma naisega kunagist lahinguvälja ja näitab härdunult üht jõekääru: "Siin langes meie kolonel nagu niidetult maha..." "Kas ta sai kuulist või mürsukillust pihta?" küsib naine. "Ei, ta oli lihtsalt maani täis..."

***

Kolonel majorile: "Homme kell 9.00 toimub päikesevarjutus, mida ei juhtu iga päev. Kogu isikuline koosseis platsile rivistada, et nad haruldast loodusnähtust jälgida võiksid. Seletusi annan mina. Vihma korral, kui nagunii midagi näha pole, koguge inimesed võimlasse." Major kaptenile: "Koloneli käsul toimub homme kell 9.00 päikesevarjutus. Vihma korral ei saa seda platsil näha, seepärast viiakse see läbi võimlas, mida ei juhtu iga päev." Kapten leitnandile: "Koloneli käsul toimub homme kell 9.00 võimla saalis pidulik päikesevarjutus. Kui on vaja vihma, annab härra kolonel selleks erikäsu, mida ei juhtu iga päev." Leitnant kapralile: "Homme kell 9.00 varjutab kolonel võimla saalis päikese, mida selge ilmaga iga päev ei juhtu, vihma korral aga platsil." Kapral sõdureile: "Homme kell 9.00 toimub koloneli varjutamine päikese tõttu. Kui võimla saalis vihma sajab, mida ei juhtu iga päev, koguneda platsile."

***

Kolonel Virtanen sai Talvesõjas käsu Moskvas lendlehti levitada. Tema eskadrill täitiski käsu, puistates laadungi alla vaatamata venelaste õhutõrjele. Kõik lennukid pöördusid õnnelikult lennuväljale tagasi, vaid koloneli enda õhulaev jäi kadunuks. Baasis oodati tema lennukit tükk aega, kuid lepiti lõpuks paratamatusega ja peeti langenute auks leinateenistus. Tseremoonia lõpus tormas kadunuks peetud meeskond järsku staabiruumi. "Kus kurat te ometi olite?" käratas kindral. "Teised puistasid oma lendlehed alla ja tulid kohe tagasi." "Puistasid alla!" imestas Virtanen. "Saatananahk, meie kleepisime kõik oma lendlehed ükshaaval seintele ja ustele, sinna see aeg kuluski!"

***

Polkovnikule tehakse ajuoperatsiooni. Kirurg eemaldab tüki koljut ja võtab aju välja. Samal hetkel tormab sisse väeosa korrapidaja: "Seltsimees polkovnik, teile omistati kindralmajori auaste!" Polkovnik kargab operatsioonilaualt püsti, haarab oma koljutüki, paneb vormimütsi pähe ja tormab ukse poole. "Te unustasite aju!" karjub kirurg talle järele. "Mida kuradit mul sellega nüüd enam teha on!" hüüab polkovnik vastu.

***

"Reamees Ivanov," puudutab polkovnik mõttesse jäänud sõdurit. "Miks te mulle au ei andnud?" "Olen süüdi, seltsimees polkovnik," vastab Ivanov, "jäin arvatavasti tukkuma!" "Jumal tänatud!" ohkab polkovnik. "Mina mõtlesin juba, et te ei austa mind."

***

Telefonikõne: "Seltsimees polkovnik! Palju õnne rahvusvaheliseks naistepäevaks!" "Aitäh! Aga mina pole ju naine." "Seda küll, aga see-eest lits missugune!"

***

Polkovnik reamees Ivanovile: "Ma vaatan, seltsimees sõdur, et te olete liiga tark." "Kes, mina?" imestab Ivanov. "No ega ometi mina!"

***

"Mis sa arvad, naine, kas armastus on mõnu või töö?" küsib polkovnik. "Muidugi mõnu!" vastab naine. "Muidu saadaksid sa minu juurde roodu sõdureid."

***

Kaks krokodilli lesivad Niiluse kaldal ja vaatavad, kuidas ameeriklased sõjaväebaasi ehitavad. "Ilus jõgi see Niilus," leiab üks krokodill. "Volga on siiski ilusam, eks ju, seltsimees polkovnik?" vastab teine.

***

Stepis istub higine ja väsinud leitnant. Soomustransportööriga sõidab ligi polkovnik. Leitnant kargab püsti ja kannab ette: "Üksiku tankikorpuse komandör leitnant Ivanov." "Mis kuradi üksik tankikorpus?" imestab polkovnik. "Esimest korda kuulen sellisest." "Aga kuidas seda siis teisiti nimetada, seltsimees polkovnik, kui tankil pole enam torni ega roomikuid, ja jäänud on ainult korpus?"

***

Õppuste ajal kaob ühel üksusel raadioside. Major hüppab dzhiipi ja käsib seersandil nii kiiresti kui võimalik staapi sõita. Seersant andis ägedalt gaasi ja nad jõuavad kähku kohale. Nagu major staabi uksest sisse tormab, hakkavad kõik seal olnud ohvitserid aplodeerima. "Ärge mind õnnitlege," on major tagasihoidlik, "see kõik on seersandi töö." Kolonel noogutab mõistvalt ja pöördub seersandi poole: "Soovin õnne, seersant! Majori naine sünnitas äsja tütre!"

***

"Mind kutsutakse kiiresti staapi ja kuna poliitõppus sõduritega ei tohi ära jääda, siis tuleb see läbi viia teil!" annab major seersandile korralduse. Kui major õhtul tagasi jõuab, küsib ta seersandilt: "Kas te täitsite mu korralduse ja viisite läbi poliitõppuse?" "Just nii, seltsimees major!" "Kas küsimusi oli?" "Reamees Petrov esitas küsimuse maaväliste tsivilisatsioonide kohta." "Ja kuidas te vastasite?" "Täiesti veenvalt." "Kuidas nimelt?" "Saatsin ta põrgu."

***

"Leitnant, miks te oma üksuse nii üles rivistasite, et esimeses reas on ainult pikad, aga teises reas lühikesed?" küsib major rangelt. "Vabandage, härra major, aga eraelus olin ma puuviljakaupluses müüja," seletab leitnant.

***

Leitnant kannab majorile ette: "Seltsimees major, kõik meie lennukid on relvastatud "õhk-õhk" tüüpi rakettidega. Lennukite meeskonnad ootavad aga kannatamatult, millal need raketid asendatakse "õhk-lennuk" tüüpi rakettidega..."

***

Major astub sõdurite rivi ette: "Miks teie rivi nii kõver on?" "Aga maakera on ju ümmargune!" vastab keegi. "Mis?! Kes seda ütles?" "Kopernik." "Noh, reamees Kopernik! Kaks sammu rivi ette!"

***

Vene armee seersant seisab augu äärel ja käsutab: "Reamees Ivanov! Parem käsi kõrvale, vasak ette ja sammu marss!" Ivanov paneb käed nii, nagu kästud ja astub otse auku. "Reamees Sidorov! Vasak ja parem käsi üles ja sammu marss!" kamandab seersant. Ka Sidorov kukub auku. Seersant käsutab umbes samamoodi edasi, kuni juba pool polku on auku kadunud. Siis jõuab kohale major ja pahandab: "Mida kuradit te siin teete, seersant? Meil käivad manöövrid, aga teie ajate mehi auku!" Seersant mõõdab majorit pika pilguga ja sõnab: "Ärge segage, me mängime siin vene tetrist..!"

***

Sõjalise õpetuse loengul üritab major tudengitele nõukogude sõjakunsti saladusi lahti mõtestada. Järjekordse taktikalise rünnaku kava seletades hüüatab ta pateetiliselt: "... ja siis tuleb meil endalt küsida nagu Othello - olla või mitte olla?!" Auditoorium pahvatab naerma. "Mis siin naerda on?" pahandab major. "Klassikuid on tarvis tunda!"

***

Taktikaõppusel põllul näitab major kujuteldava vaenlase vägede paiknemist. Põlluservas lösutab triibuliseks värvitud plekk-koonus. Major osutab käega koonusele: "Orientiir number üks..." ja satub hetkeks segadusse, kuna talle ei meenu kooligeomeetriast tuttava kujundi nimi. Kuid hetke pärast lahendab ta olukorra lihtsalt: "Orientiir number üks - ümmargune kolmnurk!"

***

Mürsu lennutrajektoori arvutamisel kuulutab major tudengitele tõe, et täisnurk on sada kraadi. Vaatamata tudengite protestidele, et seni on see ikka kümme kraadi vähem olnud, jääb major enesele kindlaks. Järgmisel loengul on ta siiski sunnitud vabandama "Teil oli õigus, ma vaatasin kodus järele - ajasin täisnurga lihtsalt vee keemistemperatuuriga segamini..."

***

"Seltsimees major, te ütlesite, et haubitsa mürsk lendab paraboolset trajektoori mööda," pöördub tudeng õppejõu poole. "Tähendab, kui haubits külili lükata, on temaga võimalik ümber nurga lasta?" Major mõtleb natuke aega ja vastab siis: "Hm... Võib. Aga määrustiku järgi pole ette nähtud."

***

Major kirjeldab loengul soomustransportööri ujuvomadusi ja seletab põhjalikult ettevalmistusi vee peale minekuks. "Kas te ise ka olete kunagi proovinud soomustransportööri ujutada?" küsib kiuslik tudeng, kui major on oma loengu lõpetanud. "Üks kord proovisime - ei ujunud," tunnistab major ausalt.

***

Sõjalise õpetuse eksamil jääb vastama kutsutud tudeng äkki vait. "Noh, mis edasi?" ärgitab major. Tudeng vaatab abiotsivalt kursusevendade poole. "Ütle majorile, et ta on loll!" sosistab keegi eesti keeles. "Mitte ette öelda!" käratab major, kes eesti keelest midagi ei taipa. "Ta teab seda isegi!"

***

Tudeng teeb sõjalise õpetuse eksamit aga ei tea ühtki vastust. Lõpuks teeb ta majorile ettepaneku, et esitab talle ise ühe küsimuse: kui major selle ära vastab, võib ta tudengile "puuduliku" panna, kui ei vasta, peab "väga hea" panema. Major jääb nõusse ja tudeng küsib: "Mitu pirukat te tühja kõhu peale suudate süüa?" "Oma viis kindlasti," vastab major. "Vale!" hüüab tudeng. "Ainult ühe, sest ülejäänud pirukaid ei söö te ju enam tühja kõhu peale." Major paneb tudengile "viie" ära ja läheb ise polkovniku juurde: "Seltsimees polkovnik, mitu pirukat te tühja kõhu peale suudate süüa?" "Noh, kaheksa tükki ikka suudan," vastab polkovnik. "Ah, kahju, et mitte viis," ohkab major, "muidu oleksin teile hea nalja rääkinud!"

***

Sõjalise kateedri seinal rippus tahvel, kus seisis kirjas, mis põhjusel võib tudeng loengust puududa. Esimese vabandava põhjusena oli kirjas tudengi surm.

***

Tädi Svea jätab endast maha testamendi, kus on kirjas: "Esimene laps, kes pärast minu surma perekonda sünnib, saab sada tuhat krooni." Seda kuuldes tõuseb major Himmelspjut ja tõmbab naist käisest: "Karoliine, lähme ruttu!"

***

Kapral Kerttula raporteerib: "Härra major, vastavalt teie käsule maskeerisime tanki põhjalikult." "Kus ta on?" "Maskeering osutus nii heaks, et me isegi ei suuda teda üles leida."

***

Major küsib sõjaväkke astunud ilusalt blondiinilt, kuidas armee-elu talle meeldib. Blondiin võtab selle kokku nii: "Kogu päeva ütlen: "Jah, sir!", kogu öö aga "Ei, sir!"."

***

"Härra major, lubage ette kanda," raporteerib reamees, "meie kapral on taas purjus." "Kust te seda võtate?" "Ta ajab jälle peeglil habet!"

***

Noorsõdur pöördub majori poole: "Vaadake, palun, härra major, missuguse mundri nad mulle välja on andnud: püksid ulatuvad ainult põlvini, särk on liiga lai, käised liiga lühikesed, saapad seitse numbrit suuremad. Ma näen ju välja nagu hernehirmutis!" "Sinuga on kõik korras, poiss," vastab major. "Sõdur peabki sisendama hirmu."

***

Reamees kannab majorile ette ülesande täitmisest. Major vaatab teda mitte just eriti lahke pilguga ja tähendab: "Noh, noormees, ma oletan, et nagu harilikult, on ka teie puhul just perekonna lollpea sõjaväkke saadetud." "Oh ei, sir," vastab noormees avameelselt. "Sest ajast, kui teie sõjaväkke tulite, sir, on kõik muutunud."

***

Eriüksus otsib vihmametsas allakukkunud lennukit. Nad kohtavad pärismaalast ja rühma juhatav major küsib talt lihtsate ja kujundlike sõnadega: "Hei sina, must mees! Kas oled siin näinud hiigelsuurt valget lindu, kellel on pikad valged tiivad?" "Ei ole," vastab pärismaalane, "aga selle künka taga on üks allakukkunud Boeing 747."

***

Major küsib lipnikult: "Kes see naine on, kellega sa abiellud?" "Ta on naaberväeosa pesunaine," vastab lipnik. "Kas ta on ka hea naine?" "Ma ei tea, aga kõik teised küll kiidavad."

***

Major pöördub leitnandi poole: "Leitnant Tamm, teid süüdistatakse selles, et läksite manöövrite ajal koos oma rooduga põõsastesse puhkama." "See ei vasta tõele, härra major," teatab leitnant. "Tegelikult läks põõsastesse ainult pool roodu. Teine pool läks minu käsul esimest poolt otsima, aga ma ise läksin teisele poolele järele seepärast, et see ei läheks minema koos esimese poolega."

***

Tunnimees peatab väeosa territooriumile siseneva inimese. See käratab: "Olen major Tamm!" "Vabandust, härra major, aja ilma läbipääsuloata ei saa ma teid sisse lasta," seletab tunnimees. "Jätke lollused, te ju tunnete mind!" "Jah, aga mul pole õigust..." Hääl vahtkonnaruumist: "Kaua sa temaga seal lobised? Lase maha ja rahu majas!"!

***

Tunnimehe juurde astub major: "Nimi?" "Reamees Ivanov!" vastab tunnimees. "Mitu meest roodus on?" "Seitsekümmend!" "Ja pataljonis?" "Kakssada viiskümmend!" "Aga miks sa sõjasaladusi välja lobised? Äkki olen ma spioon?" Kõlab lask. "Säh sulle, spiooninäru!" parastab Ivanov ja läheb tagasi vahipostile.

***

Vene sõdurid hakkavad kalale minema. Seersant pöördub kapteni poole: "Seltsimees kapten, mitu viina ma kaasa võtame?" "Noh, ikka kümme." "Ei saa, seltsimees kapten. Eelmine kord võtsime kümme, pärast uputasime täis peaga kõik õnged ära." "Eks võtame siis üksteist viina." "Ka ei saa, seltsimees kapten. Ülemöödunud korral võtsime üksteist viina kaasa ja kaotasime bussi ära." Kaptenil kargab hing täis: "No kurat, võtame kasti viina, jätame õnged koju ja bussist välja ei lähe."

***

Õppuste ajal kannab jaokomandör ette: "Härra kapten, padrunid lõppesid!" "Kas kõik?" uurib kapten. "Just nii! Kõik!" "Sel juhul lõpetage laskmine!"

***

Shoti jalaväekompanii kapten tuleb apteeki katkise kondoomiga ja küsib: "Kui palju uus kondoom maksab?" "Üks nael viiskümmend penni," vastab apteeker Järgmisel päeval tuleb kapten tagasi ja ütleb rõõmsalt: "Meie kompanii otsustas uue kondoomi osta!"

***

Kapten Smith raporteerib pärast lahingut staapi: "Öises lahingus kaotasin poole juhtivkoosseisust." "Kui palju teid enne lahingut oli?" küsitakse staabist. "Mina ja mu adjutant."

***

"Valvel!" röögatab kapten. "Ka sina seal, punase kiivriga!" "Härra kapten," teatab üks sõdur, "lubage juhtida teie tähelepanu sellele, et see punase kiivriga on hüdrant." "Ükskõik!" põrutab kapten. "Käsklused käivad ka akadeemikute kohta."

***

"Kus te, reamees haavata saite?" küsib kapten. "Viimases lahingus, härra kapten," vastab reamees. "Kuidas see võimalik on, et teid näkku haavati, kui me kogu aeg taganesime?" "Vabandage, härra kapten, aga kui ma olin umbes kilomeetri jooksnud, vaatasin ma kogemata tagasi."

***

Kapten: "Reamees Tamm, lipnik väidab, et te ütlesite talle, et ta on loll. On see tõsi?" Reamees: "On küll, aga mina pole seda talle öelnud."

***

"Mis te kaitseväes olete?" küsib ohvitser noorsõdurilt. "Esiteks, härra kapten, on iga mehe kohus oma isamaad kaitsta." "Väga hea, mis veel?" "Teiseks kasvatatakse minust siin tõeline mees." "Õige!" "Ja kolmandaks ei küsinud minult keegi, kas ma tahan siia tulla või mitte."

***

Kaks ohvitseri omavahel: "Kas sa uudist oled kuulnud - leitnant Tammelt varastati kogu tema raamatukogu ära!" "Tohoh! Kas tõesti mõlemad raamatud?" "Nojah. Ja kujuta ette - ühes neist ei jõudnudki ta veel kõiki pilte ära värvida..."

***

Teoreetiline õppus kaitseväes. "Oletame, et meil läheb soomustransportööri peal raadiojaam rikki. Kuidas seda parandada?" küsib leitnant. "Härra leitnant, kas see jaam on lampide või pooljuhtide peal?" küsib üks sõdureist. "Reamees Tamm, sinusuguse idioodi jaoks kordan veel kord üle: ei lampide ega pooljuhtide peal - raadiojaam on soomustransportööri peal!"

***

Manöövrite ajal märkab leitnant, et seal, kuhu on planeeritud lahinguplats, on koha sisse võtnud mingi seltskond. Ta saadab seersandi asja selgitama. Viimane naaseb imeliku näoga: "Seal on viis väikest tüdrukut, koer, kass ja hani. Nad olid siin enne meid ja tahavad teada, miks hoopis meie ei võiks endale uue mänguplatsi otsida..."

***

Leitnant sõidab kodukülla puhkusele. Ta seisab akna all ja jälgib pilguga kolme tütarlast. "Kas meeldivad?" küsib ema lootusrikkalt. "Ei," vastab leitnant, "üks neist ei käi õiget jalga."

***

"Seltsimees leitnant, kas krokodillid lendavad?" "Ei, ei lenda." "Aga seltsimees major ütles, et lendavad!" "Hm... Lendavad, aga väga, väga madalalt."

***

Ohvitser peatab sõduri, kes jättis talle au andmata: "Kuulge! Kas te ei näe, mis mul seljas on?" Sõdur silmitseb ohvitseri mundrit tükk aega ja ütleb siis: "Teil on vedanud, härra leitnant. Vaadake, mis nad mulle selga andsid!"

***

Kaardimoor jutustab leitnandile: "Teie hallide juusteni ei ela." "Kas ma siis tõesti nii vara surma saan?" ehmub see. "Ei, te jääte lihtsalt nii vara kiilakaks."

***

Noor leitnant puhastab piiritusega raadiosaatja kontakte. Kapral märkab seda ja hüppab talle peale: "Mis sa teed?! Kes sind niimoodi kontakte puhastama õpetas?" "Sõjakoolis õpetati," vastab leitnant. "Tuleb vatt piirituses niisutada ja kontaktid õhukese piiritusekihiga katta." "Lollpea, vaata, kuidas see käib!" käratab kapral. Ta võtab teeklaasi, valab selle piiritust täis, joob tühjaks, hingab kontakti peale, hõõrub seda vatiga ja seletab: "Öeldi ju, et tuleb õhukese kihiga katta!"

***

Leitnant pöördub reamehe poole: "Reamees Tamm! Kas näete seal kaugemal sapööre töötamas? Mitu neid seal on?" "Kuus sõdurit ja kapral," vastab reamees Tamm. "Kuidas te nii kaugelt kaprali ära tundsite?" "See on lihtne, härra leitnant - kapral on see, kes ei tööta."

***

Taktikatunnis küsib leitnant noorsõdurilt: "Mida te teeksite, kui meie raudteeliin vaenlase kätte satuks?" "Põletaksin kõik sõidupiletid ära, härra leitnant," vastab noorsõdur.

***

Leitnant: "Mida te teeksite, kui kuuleksite käsklust: "Vabatahtlikud ette!"?" Noorsõdur: "Astuksin sammu kõrvale, et vabatahtlikud saaksid ette astuda."

***

Lipnik: "Reamees Tamm, kas teie ütlesite minu kohta, et ma olen idioot?" Reamees: "Härra lipnik, ma pole nii rumal!"

***

Lipnikult küsitakse, miks ta sõjaväelaseks hakkas. "Ei tea," vastab lipnik "Aga kelleks te siis oleksite hakanud, kui teist poleks sõjaväelast saanud?" küsitakse edasi. "Võib-olla tuletõrjujaks või politseinikuks," vastab lipnik. "Tööle poleks ma mingil juhul läinud!"

***

Eesti kaitseväes harjutatakse mannekeenide peal täägirünnakut. Lipnik püüab sõdureid innustada: "Kujutage ette, poisid, et need on meie vaenlased! Nad põletasid maha teie kodud, tapsid teie isad ja emad, vägistasid naised ning jõid ära kogu teie viina. Pealetungile! Marss, marss!" Sõdurid tormavad uue jõuga mannekeenide kallale. Üks neist küsib lipnikult jooksu pealt: "Ainult näidake mulle seda tüüpi, kes kogu viina ära jõi!"

***

"Minu tee lipnikupaguniteni ei olnud tavaline," räägib lipnik oma väeosale. "Ma alustasin nimelt teenistust leitnandina."

***

Lipnik sõdureile: "Vabariigi aastapäeval on meil paraad. Kui hommikul lund sajab, siis on paraad pärast lõunat, aga kui pärastlõunal sajab, siis on paraad hommikul."

***

Lipnik on esmakordselt elus armunud. Ta väljub hommikul kasarmust vaatab ringi ja hüüab: "Missugune taevas! Milline päike! Kus mu silmad varem olid, et ma kogu seda ilu alles nüüd märkan?!" Kaja vastab talle nagu tavaliselt: "Kurrat ... kurrat ... kurrat...!"

***

Lipnik tahab kasarmut kontrollida, kuid uks on kinni. Pärast pikka koputamist avab üks reamees ukse. "Kurat võtaks, ma koputan siin juba pool tundi!" pahandab lipnik. "Palun vabandust, härra lipnik, aga ma ei kuulnud," vastab reamees. "Kui ei kuulnud, siis oleksid pidanud tulema ja ette kandma, et ei kuulnud!"

***

Lipnik noorsõduritele: "Kui te nii kõva peaga olete, et ülemuse käsud meeles ei seisa, siis tehke nagu mina - kirjutage üles!"

***

Lipnik: "Miks peab sõdur valmis olema isamaa eest surema?" Reamees: "Õige küsimus, härra lipnik, mina ei saa ka aru, miks!"

***

Lipnik kirjeldab sõduritele lahinguolukorda: "Te olete absoluutselt lagedal väljal. Ümberringi pole ainsatki puud ega põõsast, küngast ega auku - mida te teete, kui äkki kihutab nurga tagant välja tank?"

***

"Kuidas munder istub?" küsib lipnik noorsõdurilt. "Muidu hästi, ainult püksid pigistavad kaenla alt," vastab sõdur.

***

Lipnik: "Need saapad on veel head küll!" Reamees: "Või head küll! Tallad on nii läbi, et kui ma 10-sendise peale astun, saan kohe aru, kas ülespoole on kull või kiri!"

***

"Härra lipnik, lubage ette kanda!" pöördub reamees lipniku poole. "Kandke ette!" lubab lipnik. "Teie käsk on täidetud!" "Aga ma ei käskinud sul ju midagi teha." "Ega ma teinudki midagi."

***

Kaks sõdurit omavahel: "Lipnik määras mulle kolm toimkonda." "Mille eest?" "Ühe mitte millegi eest ja kaks selle eest, et ma küsisin, mille eest."

***

Lipnik kasarmus: "Teie, reamees Tamm, olete bioloogid valejälgedele juhtinud. Nemad otsivad laiskelajat Lõuna-Ameerikast, aga teie jõllitate siinsamas kasarmus lakke!"

***

Lipnik annab rühmale ülesande: "Lõhkuge see sein maha, korjake kivid kokku ja põletage ära!"

***

Reamees hilineb õhtusele rivistusele: "Reamees Tamm, miks te rivistusele hiljaks jäite?" nõuab lipnik. "Ma ei jäänud hiljaks," vastab reamees, "teie hakkasite lihtsalt ilma minuta peale."

***

Lipnik räägib sõdureile, kuidas käituda tuumaplahvatuse korral: "Kui plahvatust kuulete, heitke pikali, pea plahvatuse suunas ja tõmmake kiiver silmadele. Automaat pange enda alla." "Miks enda alla?" küsib keegi. "Et raud üles ei sulaks."

***

Lipnik reamehele: "Pidage lõuad, kui minuga räägite!"

***

Teooriatunnis küsitleb lipnik sõdurit: "Oletame, et te seisate vahipostil ja väeosale läheneb vaenlase luuraja. Te peate ta kinni võtma, kuid ei tohi postilt lahkuda. Kuidas te tegutsete?" "Lülitan sisse alarmi." "Oletame, et alarmiseadeldis on rikkis." "Siis tulistan automaadist." "Väga hea. Kuhu te lasete?" "Valvemeeskonna aknasse. Muidu ei liiguta need loodrid varvastki."

***

Reamees ja lipnik päevitavad plaazhil. "Vaadake, härra lipnik, kas sellel blondiinil seal pole ikka kuradima kenad jalad?" ütleb reamees. "Ei tea midagi, ma pole veel näinud, kuidas ta marsib," vastab lipnik.

***

Kaks ohvitseri ajavad juttu: "Ma ei saa aru, miks inimesed Einsteinist nii vaimustuses on? Mis ta siis nii erilist välja mõtles?" "Ta oli geenius! Ta ühendas ruumi ja aja!" "Kah mul asi! Lipnik Tamm tegi seda täna ilma et oleks Einsteinist kuulnudki. Ta ütles õppustel sõduritele: "Kaevaks kraavi aiast lõunani!"."

***

Taktikaõppusel räägib lipnik kaitseväelastele: "Kui te otse üles vaatate, siis näete oma pea kohal Suurt Vankrit." "Me ei saa vaadata, mütsid kukuvad peast ära," kaebab üks sõdur. "Ah soo," pomiseb lipnik. "Tähendab, nurk on liiga suur. Jagu, viis sammu tagasi, marss!"

***

"Kes te eraelus olite?" küsib lipnik reamehelt. "Õnnelik inimene, härra lipnik," vastab reamees.

***

Reamees: "Härra lipnik, palun öelge midagi!" Lipnik: "Valvel!" Reamees: "Ei, öelge midagi inimlikku, ilusat..." Lipnik: "Vabalt!"

***

Lipnik on arstlikus komisjonis. "Katke vasak silm kinni ja öelge, mis on ülemise rea kõige vasakpoolsem täht," käsib arst. Lipnik vaikib. "Te ei näe või?" "Väga hästi näen, aga mul ei tule meelde, mis täht see on."

***

Hambaarst hirmust värisevale patsiendile: "Nii, ja nüüd palun ajage lõuad just niisama pärani nagu tookord kasarmus, härra lipnik!"

***

Lipnik kärgib rivistusel ühe sõduri peale: "Kas te olete sõdur või kus?! Kas te seisate rivis või kes?!"

***

Lipnik rivistab sõdurid üles ja ütleb: "Täna on meil töö kõige laisematele. Kes seda tööd tahavad samm ette!" Kõik sõdurid peale ühe astuvad sammu ette. "Miks siis sina ette ei astunud, Jaan?" küsib lipnik. "Ah, ei viitsinud," vastab Jaan.

***

"Reamees Tamm, miks pannakse sihtides üks silm kinni?" küsib lipnik laskeharjutusel. "Sellepärast, härra lipnik, et kui mõlemad silmad kinni panna, poleks üldse midagi näha."

***

Lipnik tormab kasarmusse, haarab ühel sõduril rinnust kinni ja käratab: "Kas sina, kaabakas, rääkisid mu pruudile, et iga triip mundri varrukal tähendab ühte last?!"

***

Lipnik sõdurile: "Reamees, kas teil on valus?" "Ei, härra lipnik," vastab reamees. "Aga peaks olema - ma seisan ju teie juuste peal! Et homseks oleks juuksed lõigatud!"

***

Sõjaväes küsib seersant noorsõdurilt: "Kus su vintpüss on, Sidorov?" "Ma ei võtnud seda." "Ei võtnud vintpüssi? No on alles tolgus! Kuidas nimetatakse ilma vintpüssita sõdurit?" "Ohvitseriks."

***

Tankipolgu õpperoodus käsutab seersant: "Ivanov, roni tanki alla ja tõsta tank üles!" Ivanov proovib ja kurdab: "Ei jaksa, seltsimees seersant." "Petrov, mine aita teda!" käsutab seersant. Petrov läheb appi, aga tank ei tõuse. "Jagu! Tanki alla! Tõsta!" Kõik punnitavad, aga tulemusteta, Seersant muigab: "Mida te, lollakad, endast õige arvate?! See kaalub ju nelikümmend tonni!"

***

"Reamees Rabinovitsh, teil tuleb kaevata kümne meetri pikkune kaevik," teatab seersant. "Sel juhul andke mulle mootoriga labidas," vastab Rabinovitsh. "No kuule, Rabinovitsh, ütle nüüd ise, kus sa oled näinud mootoriga labidat?" "Aga teie, seltsimees seersant öelge, kus te olete näinud labidaga juuti?"

***

Seersant rivistab noorsõdurid üles ja selgitab neile, milline elu neid Nõukogude Armees ootab: "... ja pidage meeles: ma hakkan teid nöökima, nöökima ja veelkord nöökima!" "Kõlab peaaegu samamoodi nagi "Õppida, õppida, õppida!"" "Kes seda ütles?" "Lenin." "Aga teid, reamees Lenin, hakkan ma kolmekordselt nöökima!"

***

Seersant rivistab roodu kasarmu ette. "Reamees Ivanov!" "Mina!" "Viisteist sammu ette, sammu marss!" Ivanov astubki, aga... "Seltsimees seersant, edasi ei saa minna - sein on ees!" "Aga ega edasi polegi vaja. Rood - laadida! Tuld!"

***

Reamees Ivanov hilineb rivistusele. Seersant küsib: "Miks sa hilinesid?" "Seltsimees seersant, asi oli nii! Jooksen kasarmute poole, korraga aga kohtan tütarlast. Tema mulle: "Noh, sõdur, läki jalutama!" Mina nõustun. Hiljem ütleb tema: "Noh, sõdur, hakkame armatsema!"." "Ma loodan, et sa ignoreerisid seda ettepanekut?" "Just nii, seltsimees seersant! Neli korda!"

***

Seersant kontrollib kasarmut. "Reamees Ivanov, miks saapad porised on?" "See ei puutu teisse!" "Miiiiiida?" hüüatab seersant ja virutab Ivanovile vastu vahtimist. "Niisiis - miks saapad porised on?" "Puhastusainet pole." "See ei puutu minusse!" "Noh, seda minagi ju kohe ütlesin."

***

Seersant: "Smith, kas te täna hommikul habet ajasite?" Reamees: "Just nii, sir!" Seersant: "Olge nii kena ja püüdke järgmisel korral habemenoale pisut lähemal seista."

***

Seersant seletab noorsõduritele raskusjõu olemust: "Kui me näiteks kivi õhku viskame, siis kukub ta ikkagi maha. See tähendab, et maa tõmbab kivi enda poole." "Aga mis juhtub siis, kui kivi kukub vette?" küsib üks noorsõdur. "See ei puutu meisse, sellega tegeldakse laevastikus."

***

Dessantvägede sõdureid õpetatakse dzhunglis võitlema. Seersant hoiatab väikese mürgimao eest: "Täpset nime ma ei tea, kuid ta on kollane ja mustade triipudega. Kui näete teda teerajal, pea paremal ja saba vasakul, siis astuge vasaku jalaga sabale ja paremaga kaelale, võtke nuga ja lõigake selle tal kõri läbi. Selge?" Üks noorsõdur küsib: "Aga mida teha siis, kui pea on vasakul ja saba paremal?" "Väga hea küsimus! Siis panete vasaku jala kaelale ja parema sabale, lõpp on sama." Sõdur noogutab. Väeosa läheb dzhunglisse, õhtuks on kõik jälle tagasi, välja arvatud noorsõdur, kes küsimuse esitas. Ööpimeduses jõuab temagi pärale, üleni räbalais ja haavades. "Nägin seda ohtlikku kollast ja mustade triipudega olevust risti teel, pea paremal, saba vasakul. Tegin nagu kästud, kuid siis selgus, et see on ematiiger..."

***

Seersant on võrgutanud järjekordse neiu. Viimane sosistab: "Kui palju sul neid enne mind on olnud?" Seersant ei vasta. Paari minuti pärast kordab tütarlaps küsimust. Seersant kortsutab kulmu: "Oota, ära sega, ma koostan praegu nimekirja."

***

Seersant eksamineerib noorsõdurit: "Kui te olete vahipostil ja näete, et laagrisse roomab kahtlane vari, mis te siis teete?" "Aitan härra kaptenil kiiresti oma voodisse jõuda!"

***

Noorsõdur kurdab seersandile: "Vaadake, palun, seersant, missuguse mundri nad on mulle välja andnud - püksid ulatuvad ainult põlvini, särk on liiga lai, käised liiga lühikesed. Ma näen ju välja nagu hernehirmutis." "Kõik on korras, poiss," selgitab seersant. "Sinuga on kõik korras. Sõdur peabki sisendama hirmu."

***

Seersant räägib uustulnukale: "Sõjaväes tõused sa igal hommikul kell 6, olenemata sellest, mis kell on."

***

Kompanii ülevaatusel teatab seersant: "Kõik, kes armastavad muusikat, kaks sammu ette!" Lootuses heale otsale rügemendi orkestris, astuvad tosinast mehest pooled ette, ise laialt naeratades. "Väga hea," hüüab seersant. "Teie kuus saate kohe tööd. See suur klaver tuleb keldrist üles seitsmendale korrusele tassida."

***

"Reamees!" karjub seersant. "Miks te sügate nina, kui ma andsin käskluse "Valvel!"?" "Mul on kärbes nina peal." "Aga ma ju käskisin valvel seista." "Seda küll, aga kärbes ei kuulanud teie käsklust ja marssis edasi!"

***

Väeosas harjutatakse automaadi koost lahtivõtmist ja kokku panemist. Noorsõdur Filipenko esitab küsimuse: "Seltsimees seersant, miks automaati saab koost lahti võtta ja jälle kokku panna, aga inimest ei saa?" "Küsimus on arusaadav, vastan," ütleb seersant. "Kujuta endale ette, Filipenko, et sa võtsid ennast koost lahti ja heitsid magama, aga korraga antakse lahinghäire. Sa hakkad ennast kokku panema, aga paned pea asemel kogemata tagumiku. Ja mis välja tuleb: pilotka ei sobi, krae ei lähe ümber ja kui kõik "hurraa!" karjuvad, mida siis sina teed?"

***

Seersant reamehele: "Sind, Ivanov, tuleks viia lagedale põllule, panna näoga vastu seina ja siis kuul silma lasta!"

***

Seersant noomib kaua sõdurit, kes on tulnud rivistusele purjuspäi: "Ei, te pole inimene! Te olete elajas!" ütleb ta lõpetuseks. "Siin te eksite," vaidleb reamees vastu. "Kõik sõdurid on inimesed, välja arvatud seersandid." "Kuidas nii?" "Kas te siis pole kuulnud kuidas ohvitserid räägivad: "Selle ülesande täitmiseks on mul vaja viit meest ja ühte seersanti"?"

***

"Reamees Tamm, mitu korda ma olen teile juba öelnud, et te ei hilineks rivistusele!" "Ma ei tea, härra kapral. Ma mõtlesin kogu aeg, et te ise loete neid kordi."

***

Kapral reamehele: "Loodan, et näen teid hilinenuna rivis viimast korda!" "Härra kapral, kas te tõesti lähete meilt ära?" küsib reamees.

***

Kapral kontrollib noorsõdurite relvi, kui kuuleb, kuidas tema selja taga padrun rauda lükatakse. Ta hüppab kõrvale, pöörab ümber, lööb püssitoru üles ja käratab: "Mis sa teed, kurat! Mitu korda ma olen öelnud, et inimese pihta ei tohi sihtida, isegi siis, kui relv pole laetud!" "Aga ta on laetud, härra kapral!" vastab noorsõdur.

***

Sõdur on automaadi maha joonud ega saa õppustel osaleda. Maruvihane kapral laseb tal puust automaadi teha ja käsutab: "Jooksed ja karjud kõva häälega: "Trrr! Trrr!". Teised lasevad sinu märklauad ka pikali." Õppustel jooksebki sõdur ringi ka karjub: "Trrr! Trrr!" Siis märkab ta teist lennuväe mundris sõdurit, kes jookseb ringi, käed laiali ja undab: "Uuuu! Uuuu!"

***

"Reamees Tamm, kus teie vormipluus on?" küsib ülevaatust tegev kapral. "Saatsin koju emale," vastab Tamm. "Mis asja? Milleks?" "Nööp tuli eest ära."

***

Kapral maksab sõduritele palgalehe järgi raha: "Reamees Tamm!" "Mina!" "Sada krooni. Kask!" "Mina!" "Sada krooni. Kokku!" Vaikus. "Kus on reamees Kokku?" kordab kapral. "Endal veel kõige rohkem saada!"

***

Ohvitser kapralile: "Seletage mulle, miks te kogu aeg joote?" "Sellepärast, et viin on vedel," vastab kapral. "Kui ta tahke oleks, siis ma näriksin."

***

Ohvitser kapralile: "Kuulge, kapral, miks te peate end alati tingimata täis jooma? Võtke klaas, kaks, noh, olgu - liiter või kaks, aga jääge ikka mõistlikkuse piiridesse!"

***

Kapral küsib sõdurilt sigaretti, see pakub: "Säh, võta!" "Kas nii vastatakse ülemusele, kui see pöördub reamehe poole?" "Vabandust, härra kapral," lööb reamees kannad kokku, "mul pole sigarette!"

***

Kapral peatab sööklauksel sõduri: "Miks sa automaadiga sööklasse lähed?" "Sest eile ma juba jäin magustoidust ilma, härra kapral," vastab sõdur.

***

Sahara kõrbes kohtuvad kapral ja eesel. "Kes sina oled?" küsib eesel. Kapral vaatab ringi. Kedagi pole näha. Mees vastab: "Ma olen vanemohvitser. Kes sina oled?" Eesel vaatab omakorda ringi ja vastab: "Ma olen Araabia traavel."

***

Kapral ei suuda kahele noorsõdurile kuidagi marsisammu selgeks teha ja vihastab: "Kui ma vaid teaksin, kumb teist valesti käib, paneksin ta kohe kartsa!"

***

Kaitseväelane Tamm kirjutab koju kirja: "Ema, ole hea, muretse kass ja pane talle nimeks Kapral. Kui koju tulen, löön raisa maha!"

***

Kapral räägib noorsõduritele päevaplaanist: "Kõigepealt nii palju, et üles tuleb tõusta kell viis." "Mina tõusen küll harilikult kell kaksteist," teatab üks noorsõdur, "aga kui vaja, siis sunnin ma end kella viieni magama."

***

Kapral kaitseväelasele: "Reamees Tamm, ma ei saa teile õhtuks linnaluba anda. Kui ma seda teeksin, siis peaksin lubama linna igaühe, kelle naine on nelikud sünnitanud."

***

Kapral kontrollib kasarmut ja põrutab sõdureile: "Mis korralagedus see on? Elate siin, nagu sead koopas!"

***

Kapral kaitseväelasele: "Kui sõdurile märkus tehakse, siis tõuseb ta püsti, võtab valveseisangu ja punastab - kas on selge?"

***

Kapral: "Ma sain pealetungi ajal rinnast haavata." Kapten: "Võtke istet ja rääkige kõigest järjekorras." Kapral: "Ma ei saa istuda, sest sain pärast taganemise ajal ka haavata..."

***

Kapral karjub kaitseväelaste peale: "Või kasarmus viina jooma?! Ma teile veel näitan! Ega siin mõni lasteaed ole!"

***

Kapral karjub kaitseväelaste peale: "Mis väljanägemine see niisugune on?! Saapad porised, rinnaesine pudrune, habe ajamata - tõepoolest titad!"

***

Noorsõdur ei saa kuidagi märklauale pihta. Kapral läheb marru: "Sinu asemel läheksin ma sinna põõsa taha ja laseksin end maha!" Noorsõdur lähebki. Kostab pauk, millele järgneb hauavaikus. Siis ilmub noorsõdur nähtavale ja pomiseb: "Jälle mööda..."

***

Kapral: "Ma andsin ju juba käskluse "Valvel!"." Reamees: "Mina ise seisan kogu aeg vabalt, ainult mu munder käitub vabalt..."

***

Kapral: "Reamees Tamm, miks ei tohi sõdur kunagi pead kaotada?" Reamees: "Kuna siis ei saa ta enam kiivrit kanda, härra kapral."

***

Reamehele antakse koorida ämbritäis kartuleid. "Infoajastul peaks armees juba ka kartulikoorimismasin olema," nuriseb reamees. "Loomulikult, ja teie kujutate endast selle masina viimast mudelit," vastab kapral.

***

Kapral Eesti kaitseväes: "Reamees Tamm, kas te teate, mis on isamaa? Isamaa on teie ema. Kas saite aru?" "Just nii, sain!" "Millest te aru saite?" "Sellest, et isamaa on minu ema." "Nii. Reamees Kask, mis on isamaa?" "Isamaa on reamees Tamme ema!" "Reamees Kask, te olete idioot! Isamaa on ka teie ema. Saite aru?" "Just nii, sain!" "Millest te aru saite?" "Et ma olen reamees Tamme vend!"

***

Kapral seletab noorsõdureile raadioside põhimõtet: "Mida kõvemini karjud - seda kaugemale on kuulda."

***

"Mis on esimene asi, mida tuleb relva puhastades teha?" küsib kapral reamehelt. "Vaadata relva numbrit," vastab reamees. "Miks?" "Et kindel olla, et sa kellegi teise relva ei puhasta."

***

Kapral noorsõdurile: "Pidage meeles, et äratus on kell kuus!" "Kui ma õigeks ajaks ei jõua, siis ei maksa mind oodata," vastab noorsõdur.

***

Lasketiirus käratab kapral reamehele: "Kuhu sa sihid, lontrus! Sa lasksid must napilt mööda!" "Oi, kui kahju!" vastab reamees.

***

"Kapral, kontrollige reamees Smithi isiklikku toimikut." "Aga milles asi, sir?" "Mulle tundub kahtlane see, et iga kord, kui ta laskmise lõpetab, pühib ta oma sõrmejäljed automaadilt ära."

***

Kapral möödub sõdurist, kes mingit pilti joonistab. "Mida sina siin teed?" "Kolonel käskis klubi jaoks ühe pildi joonistada!" vastab sõdur. "Joonista, joonista," lubab kapral. "Mozart sihuke!"

***

Noorsõdurid ja kapral tulevad hommikul naiste juurest ja hiilivad kasarmu poole. Kapral näitab noortele koha kätte: "Olete ikka kollanokad! Näe, mina oleksin peaaegu saanud, aga teie jäite päris ilma..."

***

Väsinud noorsõdur tõrgub tööd tegemast. Kaprali küsimise peale, et mis teda häirib, vastab noorsõdur: "Ma ei saa enam tööd teha! Mul on kopp totaalselt ees." Kapral läheb ähmi täis: "Ütle kopajuhile, et see on kaitseväe territoorium ja et ta oma masina kohe minema ajaks! Kapten tuleb varsti kontrollima..."

***

"Noorsõdur Tamm!" kurjustab kapral. "Teie juukseid oleks tulnud juba tükk aega tagasi lõigata!" "Härra kapral, minu juukseid ongi tükk aega tagasi lõigatud," õiendab sõdur.

***

"Öelge, härra kapral, mille eest te selle medali saite?" küsib noorsõdur. "Ma päästsin terve polgu," vastab kapral. "Kuidas see juhtus?" "Ma lasksin polgu koka maha."

***

Kapral räägib noorsõdureile. "Peakate peab alati peas olema. Muidu võib meningiiti meningiiti. See on väga hirmus haigus, pärast seda kas surrakse ära või jäädakse lolliks. Meie vennaga olime ka meningiidis, tema suri, aga mul vedas..."

***

Jack võetakse sõjaväkke. Kapral näeb koledasti vaeva, kuid mees ei võta kuidagi õppust. Lõpuks kutsub kapral Jacki kõrvale ja alustab aabitsatõdedest: "Oletame, et ma olen ka sõdur ja vaenlane ründab meid. Mida me siis ette võtame?" Jack mõtleb tükk aega ja vastab siis: "Eks sa tead paremini, oled ju paelamees..."

***

Kapral küsitleb noorsõdureid: "Kas mõni teist teab midagi elektrist?" "Mina!" hüüab üks. "Olen kutseline elektrik." "Suurepärane! Teie vastutate edaspidi selle eest, et tuled kasarmus kustutataks kell kümme õhtul."

***

Kapral naiskaitseväelasest reamehele, kes hakkab postile minema: "Kui keegi ligineb, siis karjud: "Seis, kes tuleb?", aga mitte: "Kui ligined, hakkan karjuma..."."

***

Hommikune rivistus Kaitseväes. Üks sõdur pöördub kaprali poole: "Härra kapral, miks me peame igal hommikul 5 km jooksma?" "Sellepärast, et kümmet te ei jõua!" vastab kapral.

***

Kapral kutsub sõduri enda juurde ja küsib: "Reamees Moonikupar, miks teil nii imelik narkootikumidele vihjav nimi on?" "Kust mina seda teadma peaksin, Hashish Marihuaanovitsh..." vastab sõdur.

***

"Miks te ometi joote, Tamm?" küsib ohvitser sõdurilt. "Kui te ei jooks, saaksite kapraliks." "Aga härra kapten," vastab sõdur, "kui ma joon, tunnen end kindralina."

***

Ennustaja reamehele: "Te saate kindlasti koloneliks." "Mille põhjal te seda väidate?" imestab reamees. "Teie peopesal on terve rügement jooni."

***

Reamees küsib ohvitserilt: "Härra leitnant, kuidas on õige: kas dirizhaabel või dirizhbaabel?" "Õige on dirizhbambel, sa lollpea! Entsükloopiat tuleb lugeda!"

***

Riviõppusel kamandab ohvitser sõdurid ritta ja käsib kõigil vasaku jala ette tõsta ja üleval hoida. Grusiinlasel pole aga õrna aimugi, kumb on parem, kumb vasak jalg ja ta tõstab üles vale jala. Ohvitser käib rivi eest läbi, näeb, et tagapool on midagi viltu ja põrutab: "Kes hoiab mõlemat jalga korraga õhus?!"

***

Kaitseväelane istub poliittunnis ja ümiseb omaette. "Millega te tegelete?" küsib tundi läbi viiv ohvitser. "Summutan vaenulikke mõtteid," vastab sõdur.

***

Ohvitser söökla juhatajale: "Millal meie sööklas ometi hommikuti midagi inimlikku süüa saab? No näiteks mune!"

***

Väeosa sööklas puhkeb tulekahju. Kompanii tormab jooksusammul õnnetuspaigale. Vahetult enne söökla juurde jõudmist peatab ohvitser kompanii ja karjub: "Kas see on jooksusamm? Tagasi kasarmusse, alustame uuesti! Marss, marss!"

***

Ohvitser näeb postil vihmavarjuga tunnimeest ja vangutab pead: "Ma pole veel näinud sõdurit, kes vihma kardaks!" "Ega ma kardagi," vastab tunnimees. "Mul on ju vihmavari..."

***

Reamees, kes valvab tuumarakettide juhtimiskeskust, jääb laua taha magama ja vajub näoli juhtimispuldile. Kuuldes korrapidaja-ohvitseri tulekut, ta ärkab, kargab püsti ja kannab ette: "Seltsimees leitnant, minu valvekorra ajal mingeid vahejuhtumeid ei olnud." "Ei olnud, ütled?! Aga kus Belgia on, kurat võtaks?! Kaks toimkonda väljaspool järjekorda!"

***

Roodukomandör läheb koos pojaga öösel väeossa. "Isa, isa," nurub poiss, "näita elevante!" "Ei saa midagi!" "Isa, isa, näita ikka elevante!" "Ei saa midagi! Mehed magavad." "No näita, isa, palun!" "Hea küll. Rood - maast lahti! Häire! Gaasimaskid pähe!"

***

Noorsõdur keeldub vannet andmast, põhjendades keeldumist sellega, et on patsifist. Ohvitser läheb ülemustega nõu pidama, tuleb siis tagasi ja teatab: "Kindral ütles, et pederast võid sa olla, aga vande pead ikka andma!"

***

Sõjaväeosa kohalik raadiosõlm teatab: "Moskva aeg - 20.00. Nõrgamõistuslikele - kell on kaheksa õhtul. Lipnikele ja noorematele ohvitseridele - suur seier seisab kaheteistkümne peal, väike kaheksa peal. Vanematele ohvitseridele - number kaheksa meenutab vormilt naist."

***

Reamees on ohvitseri juures ülekuulamisel: "Kas sa nimetasid kapralit lollpeaks?" "Just nii?" "Ja valelikuks?" "Just nii!" "Ja argpüksiks? Laiskvorstiks? Täinahaks?" Reamees mõtleb hetke ja raputab siis kahetsevalt pead: "Kahjuks ei tulnud meelde..."

***

Suur sõjaväe veoauto jääb porri kinni. Õnneks juhtub mööda sõitma dzhiip nelja ohvitseriga. Suurte raskustega õnnestub ohvitseridel auto porist välja lükata. "Oli see vast raske töö," ütleb üks ohvitser higi pühkides. "Kuradi-kurat, öelge, mis raske koorem teil seal peal on?" "Kakskümmend kaheksa sõdurit, härra leitnant," vastab autojuht.

***

Ohvitser jalutab pojaga loomaaias. Sebra puuri ees jääb väikemees seisma ja küsib: "Isa, mis loom see on?" "See on eesel, kes on moondamisülikonna selga tõmmanud," tuleb vastus.

***

Ilmateenistuse ohvitser, kes oma ennustustes sageli eksib, palub ennast üle viia teise ilmajaama. "Miks te taotlete üleviimist?" küsitakse peakorterist tulnud järelpärimises. "Seepärast," vastab sünoptik, "et siinne ilm ei sobi mulle."

***

Meteoroloogiaohvitser on just välja saatnud ilmaennustuse lähemaks 24 tunniks. "Ja mis ilm teil seal kohapeal on?" küsitakse talt telefoni teel. "Ma ei tea." "Noh, kas te aknast välja vaadata ei saa?" "Ei. Me oleme maa all."

***

Ameerika ohvitser räägib noorsõduritele: "Pidage meeles, et ka venelastel on olemas õhudessant. Üks nende dessantväelane saab hakkama kolme teietaolisega. Teadke, et venelastel on olemas ka meredessant. Vene meredessantlane tuleb toime viie teiesugusega. Ja lõpuks taguge endale pähe, et venelastel