Tuleb klaverimängija end esindus restorani ametisse sokutama. Seletab direktorile, et kogu repertuaar on ta enda kirjutatud, ning sellist pianisti, kui tema, pole keegi iial näinud. OK. Direktor nõus, et mängi midagi. "Ma lihtsalt lasen peeru!" hüüab pianist pealkirja ja hakkab mängima. Direktorile meeldib. "Teine pala- Ime, kuni ma lõpetan!" "Tõepoolest," kostab direktor, "teie mäng avaldab muljet. Me võtame teid, kuid palun õhtul, ärge pealkirju ütelge, lihtsalt mängige!" Ja õhtul pianistil meeletu menu. Publik käristab jooki välja ja nõuab lisa. Lõpuks jookseb pianist vetsu, et end ärajoodud õllest kergendada. Tagasi tulles, on vaeseke kiiruga püksiluku lahti unustanud. Seda nähes tormab direktor vennikese juurde: "Tead?" "Mida?" "Su riist vahib püksiaugust välja!" "Muidugi tean! Selle ma olen ise kirjutanud!"