Talumees koos eidega hakkas saunast koju minema ja kuigi väljas oli tali, ei hakkanud eit peale mantli midagi selga panema. Juhtus aga nii, et poole maa peal eit libastus ja kukkus istuli. Et karvad olid veel niisked jäätus eit kohe sinna kinni, kuhu kukkus. Sikutas, sikutas- lahti ei saanud. Taat siis aitama- kummardus ja puhus sooja hingeõhku peale, et eit lahti sulaks. Aga oh häda! Taatki külmus habet pidi tee külge kinni. Sikutasid mis nad sikutasid, aga lahti ei saanud. Seepeale kostnud taat viimses hädas: "Nüüd, eit, ei jää muud üle kui, et lase vesi valla..."