Paari sajandi eest lahkus sadamast purjekas pikale merereisile. Meeskonnaliikmed tassivad pardale igasugust träni, mida arvavad kauakestval teekonnal tarvis minevat. Kui aga pootsman tiris enda järel laeva kitse, oleksid meremehed endid äärepealt hingetuks naernud. "Irvitage pealegi, va molkused," ütles pootsman. "Eks me näe, mis laulu te kuu aja pärast laulate." Laev polnudki veel kuu aega merel olnud, kui üks madrus ennast pootsmani kajutisse poetas ja palus ennast kitse juurde lubada. "Pane piaster lauale ja kits on pooleks tunniks sinu," itsitas pootsman. Järgmise kuu lõpuks käis terve meeskond regulaarselt kitse juures ja pootsmani kappi kogunes järjest rohkem piastreid. Ühel päeval leidis pootsman, et üks piaster oli vähem, kui sel päeval kitse juures käinuid. Pootsman rivistas mehed tekile ja küsis mitte midagi head tõotava häälega: "Kes käis täna kitse juures ja raha ei maksnud?" "See olen mina, pootsman," teatab rivist välja astunud madrus. "Sa vabanda mind, kuid mulle sai täna selgeks, et minu ja kitse vahel on midagi tõsisemat kui tavaline litsilöömine."