Professor Johnson oli tuntud nii oma jahikire kui ka hajameelsuse poolest. Kord kui külaslisi vastu võttis hakkas ta rääkima lugu lõvijahist Aafrikas. "Varitsesin põõsas. Äkki ilmus lõvi. Mina võtsin ta muidugi kirbule ja vajutasin päästikut. Aga vaikus! Midagi oli kinni kiilunud. Viskasin siis püssi kõrvale ja kargasin paljakäsi lõvile turja ning surusin hambad talle kõrri. Aga lõvil paks karv. Mul suu karvu täis ja hingata juba raske." Siis helises kõrvaltoas telefon. Professor läks vastama. Tagasi tulles oli kogu jutustamine suures hajameelsuses juba meelest läinud ning ta hakkas muude asjadega tegelema. siis aga märkas ,et rahvas vaatab teda ootava näoga. "Ahjaa .. kuhu ma nüüd jäingi? Õige jah, nisiis suu oli karvu täis. Ja äkki lõi see kuradi lits jalad kokku nii, et mul uued prillid keskelt pooleks"