Teismeline noormees peab tuba jagama oma eelkooliealise vennaga. Ühel hilisõhtul oma tüdrukuga sisse hiilides märkavad nad, et vend on alumisel naril magama jäänud. Veidi sosistavad pimedas, aga siis võtab kihk võimust ning otsustavad ülemisel voodil siiski asja ära ajada. Noormees sosistab:
“Kuule, igaks juhuks: kui tahad kõvemini, ütle mulle vaikselt “tomat”, kui aga muud asendit, siis “kurk””. Mina teen ka nii.”
Värk areneb ning peagi kostab kerge nagina vahel õrnu sõnu: kurk, tomat, tomat, kurk…
Äkki kostub alt unine pahur hääl:
“Lõpetage ükskord see võileibade tegemine, mulle tilgub juba majoneesi kaela!”