Silm sikkus peas, keel pehme, jutt loll ja kusehais mitme meetri taha tunda: just niisugune on mees, kellel kümme õlut hinge all. Mõne jaoks on see igapäine asi. Aga hullem veel, sellistel meestel on isegi naised ja lapsed! Nii et tõesti, tõesti - on naisi, kes elavad koos pidevalt röhitseva ja haisva seaga.

Viimase lause pärast palun kõigi kärssninade käest muidugi vabandust, sest siga ju teatavasti õlut ei joo ja looma solvata ei ole ilus niikuinii. Aga sellised mehed on olemas ja küllap teate teiegi mõnda. Mina tean kohe paljusid. Ei saa salata, et nende seas on hulgaliselt niinimetatud haritlasi: ajakirjanikke ja kirjanikke, suuremaid ja väiksemaid tegelinskeid, seltslasi niikuinii. Muidu täitsa toredad ja targad inimesed. Ainult et peab kõvasti õnne olema, et neid kaine peaga kohata. Osa lihtsalt ongi pidevalt kumamisi, kui mitte lausa purjakil. Reede õhtul neljakäpakil.

Sest see pole jutt ega asi, et õlu on süütu karastusjook. Nii need õllesõbrad tihti räägivad ju. Õlu on alkohol ja jutul lõpp, siin pole vaielda midagi. Ainult sellest mina aru ei saa, et miks õlut kaanida, kui on tahtmine purjus olla. Võiks ju siis viina võtta, kui peenemad napsid ei maitse ja kaugas ei kannata? Oleks palju puhtam ja kuivem tunne, ma usun. Ja vaat kui veel odavamgi ei tule. Kümne õlle hinnaga saab igatahes täiesti korraliku koguse viina osta, peaks peatäie saama küll.

Aga ei, arvestatav osa meessoost lürbib nimelt õlut. Ja mitte nii, et ühe korra nädalas pärast sauna või - no hea küll - ühe igal õhtul ühe uudiste või jalgpalli kõrvale. Võib ka näiteks nii: hommikusöögi asemel kaks-kolm õlut, lõunaks neli-viis ja õhtul siis ilma vahet pidamata niipalju, kui vähegi sisse läheb, no ja läheb ikka nii viis kuni kümme. Sellisel tüübil on õlut soontes juba oluliselt rohkem kui verd. Mõelge ise, kui palju peab kusema, et organism sellist vedelikukogust menetleda suudaks! Autosse ei saa nisukest üldse võtta, ei jõua metsapeatusi ära teha. Ja ega siis selline isane ennast iga päev veel ei pese ka. Ise nad muidugi ei tunne, missugune lebra neil üle pea lööb, lont ju pidevalt umbes. Väkk!

Ja kuidas nad välja näevad! Võeh! Kui nad mitte lausa üle kere pekised ei ole, siis kõht on raudselt ees. Kõva seitsmes kuu, kui mitte rohkem. Rasedast peast tegi selliste meeste kohtamine mulle eriti nalja: ehee, minul on tita kõhus, aga mis sinul seal on?

Kuidas sellised mehed üldse naisi saavad, see käib mul üle mõistuse. Mul oleks küll mark maani, kui mehel õllekõht ees oleks. No ei võtaks nisukest voodi. Tegelikult, kui kõht nagu põll üle strateegilise organi ripub, kuidas siis üldse "seda" tehakse? Rääkige, naised! Sest naine neil ju enamasti on. Üks naine seletas mulle korra, et jah, ega ta mehena suurem asi ei olegi, aga hea isa pidi olema. No ma ei tea: lapsel on ju kah esteetiline meel olemas. Ja kuidas saab hea isa olla see, kes iga päev säärase kohutava hulga raha kõrist alla laseb ja siis esimese nurga taha maha soristab? Mõeldagu vaid, mida kõike õlleraha eest lastele osta saaks.

Aga kõige halvem on ikkagi see, et õlu paneb lolli juttu ajama. In vino veritas ei kehti igasuguse alkoholi kohta, pole parata. Veini või viina või rummi või brändit joonud tegelase suust võib vahel midagi säravat kuulda, see on tõsi. Päris alguses muidugi, kui kogused veel üle mõistuse suured ei ole. Ja seda ka ikkagi juhul, kui inimesel muidu ka kõrvade vahel enamat on kui kärss manustamiseks ja luugid uue annuse järele kiikamiseks. Aga õlut lamsinud tüübi käest ei kuule eales midagi teravmeelset. Ainult tüütu ja sihitu, alguse ja otsata lamisemine, muud midagi. Lamsib ja lamiseb.

Kõigest sellest ei maksa järeldada, et ma õlle vastu olen. Võtaks vahel isegi ühe, kui parasjagu veel titte rinnaga ei toidaks. Ja ega mul alkoholi vastu ka midagi ole. Häid jooke on olemas. Aga kui juba joomiseks läheb, siis võtaks ma ikka midagi intelligentsemat, kangemat ja kallimat kui õlu. Teie terviseks, armsad sõbrad!

* * * * * *

lamsima: laia lõuaga, lahmaki-lahmaki, lürpsadi-larpsadi jooma või sööma. Vastand nilsima: tasapisi, väikeste lonksude või suutäite kaupa, nilpsti-silpsti jooma või sööma (mõlemad sõnad kuuldud lõuna-eestlastest talumeestelt). Alkoholisisaldust silmas pidades on õlu just niisugune jook, mida tihtilugu lamsitakse. Nilsitakse aga näiteks likööri või konjakit. - Muide, sigade puhul pidi see, kas nad nilsivad või lamsivad, ära näitama, mis loomast pärast pannile või patta panna on. Eks arvake ise ära, mida vastav näitaja inimeste kohta avaldab.