Rasedus - see on eriliselt emotsionaalne periood naise elus, ning see ei avalda sügavat mõju mitte ainult naise kehale, vaid ka tema psüühikale. Naine reageerib eriliselt nii sisemistele kui ka välistele ärritajatele. Raseda psüühikas on omad spetsiifilised iseärasused.

Esimestel raseduskuudel on naisele omane, ja see on normaalne, kahene suhtumine tulevasesse lapsesse. Ühelt poolt teadlik soov saada laps, teisalt - ebakindlus oma emaks sobivuses, hirm sünnituse ees jne, sellest tuleneb ka rõhutud olek.

Teisel trimestril saabub suhteline rahu. Tulevane ema adapteerub järkjärgult ebatavalise olekuga, ta hakkab tundma lapse liigutusi ning võtab endas vastu uue elu. Kolmas trimester on pühendumine lapsele, kes on muutunud ema huvide ja tegevuste keskpunktiks.

Enne sünnitust tekib ärevus, mis võib ilmneda raseda suurenenud aktiivsuses. Sellesse ei suhtuta aga alati rahulikult. Ometi sellest, kuidas tulevane ema reageerib kõikidele muutustele, sõltub tema psüühiline ja füüsiline enesetunne. Juba Hippokrates ütles: “Normaalselt kulgeval rasedusel on omane osutada tervendavat mõju organismile.” Kuna aga naine on sel perioodil eriti tundlik, siis võib väkseimgi stress põhjustada pisaraid, meeleolumuutusi, ärritust, isu- ja unehäireid.

Millised muutused häirivad naisi kõige sagedamini? Tulevane ema muutub väga tundlikuks, kergesti solvuvaks, ta väsib kiiremini, teravalt kerkib esile mõistmise ja toetamise vajadus. Ärevus avaldub sageli ebamugavustundes, sisemises rahutuses, mitmesugustes hirmudes. Tekivad depressioon, kurbus, surutus, väsimus ja rahutus. Kõige ebameeldivamaks seigaks on sageli esinevad kõrvalekalded tervislikus seisundis: katkemisoht, emaka suurenenud toonus, vererõhu kõrgenemine, toksikoos jms.

Analüüs

Selleks, et kõrvaldada kõik ebameeldivad seisundid ning tervisehäired, on tingimata tarvis kindlaks teha nende põhjused. Kõige sagedamini on need sisemised konfliktid, mis provotseerivad ebateadlikku lapsest äraütlemist. Üheks selliseks probleemiks võib olla eostamise motivatsioon. Motiivid võivad olla nii konstruktiivsed, võimaldades lapse arengu jaoks soodsate tingimuste loomist, kui ka destruktiivsed, takistamaks seda. Konstruktiivne motiiv on armastus lapse vastu, soov teda omada, ümbritseda teda emaliku soojuse ja hoolega.

Destruktiivseid motiive on väga palju. Sageli on laps vahendiks teatava eesmärgi saavutamiseks. See tähendab, et rasestumise abil püüab naine oma probleeme lahendada: hoida kinni partnerit, tõsta oma sotsiaalset staatust, tõestada kõigile, et ta on edukas naine, murda välja vanemate hoole alt. Kuid just selliste motivatsioonide tõttu võivad tekkida mitte ainult rahutus ja depressioon, vaid ka mitmesugused tervisehäired.

Peaks analüüsima oma rasestumise motiive. Kui need osutuvad destruktiivseiks, ei tuleks ennast selle eest süüdistada, vaid püüda neid parandada. Selleks peaks kõigepealt lapse käest vabandust paluma ning rääkima talle, millised on teie tõelised tunded tema vastu. Kui aga on raske teadvustada armastust lapse vastu kui ainsat rasestumise motiivi, siis on võimalik, et eksisteerib probleem, millest te veel isegi teadlik pole. Püüdke see leida.

Peeglike, peeglike seina peal…

Ka võib beebiootel naise sisemine konflikt avalduda kahtlustes oma veetlevuses, naiselikkuses ja seksuaalsuses.

Kui te pole rahul oma välimusega, püüdke endale eelkõige selgeks teha, kelle jaoks te tahaksite veetlev välja näha. Kui see on lapse isa, siis on kõige lihtsam lahendus jutuajamine temaga. Ilmselt ta ei tule selle pealegi, et teil säärane probleem on, sest olete tema jaoks sama seksikas kui enne rasedustki. Ei tohiks unustada ka seda, et mehed püüdlevad alateadlikult naiste poole, kes on võimelised sugu jätkama. Ning just rasedus on peamine tõestus sellele. Seetõttu olete meeste jaoks huvitav ja ligitõmbav igal juhul.

Lapsepõlve probleemid

Reeglina on võimetus oma probleemidest partneriga rääkida põhjustatud tulevase ema sisemistest konfliktidest. Sageli tekivad ebakõlad abielus tänu lapsepõlves üleelatule.

Raseda naise emotsionaalne seisund langeb 3-5-aastase lapse tasemele. Tuleb välja, et naine on üheaegselt nii ema kui laps. Partner aga, kes püüab selle lapse eest hoolt kanda, võtab endale otsekui isa rolli. Kui nüüd lapsepõlves olid naisel teatavad konfliktid isaga, siis kannab ta oma rahulolematuse mehele üle. Sealt siis probleemid abikaasade vahel.

Tuleb rõhutada, et paljud raseduse tüsistused sõltuvad naise enda isiksusest, tema elu sotsiaalsetest ja perekondlikest tingimustest, üleelamistest ning nende mõjudest. Kui teil on halb tuju või enesetunne, püüdke mõista, mis on juhtunud, jagage kellegagi oma muret ja kurbust. Püüdke leida võimalikult rohkem plusse, isegi kõige halvemas. Katsuge ülekohtustele sagedamini andeks anda, tundke neile lihtsalt kaasa. Armastage ennast!